Tähtsamad metallid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Keemia KT Tähtsamad metallid

Mõisted

Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees

Mööduv karedus – ehk karbonaatne , seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi

Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO4 jt.), ei kao kuumutamisel

Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu

Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt

Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid

S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid)

P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid)

D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid)

Nimetused, valemid, kasutamine

Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks

Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört

Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend

Peroksiid – oksiid , milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2

Seebikivi – NaOH ;

Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel

Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine

Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine

Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses

Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses

Katlakivi – CaCO3↓ ;

Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine

Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru

Teemant – C ; ehetes

Pliiläik – PbS ; plii saamine

Tinakivi – SnO2 ; tina saamine

Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine

Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3 , Fe3O4 (must) ; raua saamine

Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest

Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus

Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend

Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend

Malahiit – ( CuOH )2CO3 ; poolvääriskivi

Paatina -

S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed , levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht
P-metallid – keskmise aktiivsusega, tuntumad Al, Pb, Sn, viimasena tõitun p-kiht
D-metallid ahk siirdematallid – B-rühma metallid, keskmiselt või väheaktiivsed, kõvad, kõrge

Ohutusnõuded aktiivsete metallidega toimetamisel

Hoida õlis
Kustutada lämmatades

Lubimörti ei kasutata enam ehituses nii palju, sest see kuivab aeglaselt

Organism vajab Na, Ca, K ja Fe ühendeid luude tugevuse saamiseks (Ca), vere heglobiinitaseme hoidmiseks (Fe)

CaCO3 + H2O + CO2 ↔ Ca( HCO3 )2 (stalaktiidid)

Vee karedust põhjustavad vees lagunenud Ca ja Mg soolad. Vett saab pehmendada destilleerides, kasutades veepehmendajaid (fosfaadid Na2PO4), ioniide (vahetavad ioone, Ca, Mg → Na, K

Katlakivi saab eemaldada spetsiaalsete vahenditega, äädikalahusega. Katlakivi põhjustab ummistusi torudes, halvendab soojusjuhtivust, katelde ja veeboilerite ülekuumenemist

Raud – leidub Maa tuumas, 4. Kohal maakoores, Eestis leidub soorauamaaki Fe(OH)3, ehedana leidub meteoriitrauda. Enimkasutatav metall . Omadused: tugev, kõva, puhas Fe ei roosteta , kõrge sulamistemperatuur, d- metall
Alumiinium – levikult 3. Kohal maakoores, ehedalt ei leidu, saadakse elektrolüüsi teel. Kasutatakse ehitusmaterjalina, teiste metallide tootmisel. Omadused: hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus , ei roosteta, kege toota, p-metall

Tina
Plii

o-a +2/4
hõbevalge, läikiv
pole mürgine
õngekonksud, konservkarbid, õnnetina

o-a +2/4
Hall, tuhmub
Äärmiselt mürgine
Kütustes, autoakud, kaitseb radioaktiivsuse eest

Raud ehedalt
Raud ühendites

Suhteliselt pehme
Püsiv vee ja õhu toime suhtes (ei roosteta)

Tugev
Vähene vastupidavus korrosioonile

Ni – metalli katmiseks, sulamites
Cr – metalli katmiseks, sulamites
Väärismetallid – Au, Ag, Pt ; Ag – elektroonika , fotograafia, peeglid , ehted
Ti – Kerge, vastupidav mereveele, laevades, breketid
Cu – punakas, elektrikaablid, sulamid

Raskmetallide saaste keskkonnas. Hg, Cd, Pb ohtlikkust suuredab nende ladestumine organismis, põhjsustades nii pidevalt kahju. Ka väga väike kohus on ohtlik.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rannake Õppematerjali autor

1. Mõisted
1) Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees
2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi
3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO4 jt.), ei kao kuumutamisel
4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu
5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt
6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid
7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid)
8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid)
9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid)
2. Nimetused, valemid, kasutamine

metall rooste karedus lubi metallilised rauamaak Tähtsamad metallid

Sarnased õppematerjalid

docx

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta

s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsupe

Keemia

docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid. amfoteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. p-metallid- IIIA VIA rühma aktiivsed metallid. d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud. 2. Kationiit on ioniit, mis on võimeline vahetama katioone.

Metallid

docx

Anorgaanilised ained

Ära aja segamini, grafiit ja graniit on erinevad asjad! 12. Võrdle CO2 ja CO. 13. Peab oskama erinevate keemiliste elementide elektronvalemi koostamist ja sellest lähtuvalt selgitama, miks on erinevates ühendites just sellised keemilise elemendi oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement.

Keemia

doc

p-METALLID. ALUMIINIUM

p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega.

Keemia

doc

p-METALLID. ALUMIINIUM

p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega.

Keemia

doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor

Keemia

docx

Leelismetallid

Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi

Keemia

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5

Keemia

Rohkem sarnaseid