50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
122 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K ..
Õppematerjali autor
Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Maitse võib hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. · Retseptoriteks on mitut tüüpi maitsmispungad (keelel ja suus, ka söögitoru ülemises kolmandikus, kokku ca 10 000). Maitsmisrakud on epiteelrakud, mis on koondunud maitsmispungadess ning toimivad kui närvirakud. 4. Absoluutne ja eristuslävi. Milleni viib ärritava stiimuli edasine suurenemine üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve?
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot
Vormitaju: joontunnuste tähtsus. Peamine vahend asjade äratundmiseks on nende vormi tajumine. Joontunnused aitavad asja ära tunda isegi siis, kui me seda tervenisti ei näe. Nt tunneme ära kassi, kellest puu tagant paistab sinult pea ja käpp. Millistest seaduspärasustest lähtub tajusüsteem nähtava sisendi korrastamisel (sõelumisel)? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid (geštaltpsühholoogiast!). 1) Sisendi tunnus- võtame arvesse selle, mis tegelikult meie silme ees on 2) Me valime, millised objektid on äratundmiseks tähtsad, millised mitte 3) Oluline on viis, kuidas tõlgendame Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine. Enne kindla vormi ära tundmist toimub sõelumine. Tajulise grupeerimise printsiibid: värvus, selge jätkuvus, lihtsus, lõpetatus. Sügavustaju (kaugustaju) monokulaarsed ja binokulaarsed tunnused.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb
tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida - Õige toidu leidmine – tajub värve, kuju jms, mäletab mürgist marja, tagab söögi kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine - Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid