Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning
Antud töös annab autor ülevaate tööpoliitika üldisest olemusest, kuidas see jaguneb ja kui tähtis see tegelikult on. Teises osa tuleb jutuks Eesti tööpoliitikast tänapäeval , kriisile eelnenud ajal ja kriisile järgnenud ajal. Kolmandas osa antakse ülevaade Euroopa Liidu tööpoliitikast.Lisaks räägitakse lühidalt Lissaboni strateegiast ja Europe2020. 1. Tööpoliitika olemus Tööpoliitika võib tinglikult jagada kaheks: aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Aktiivse tööpoliitikana käsitletakse töö kaotanud või töö kaotamisohus inimestele suunatud poliitikat, mis aitab nii töötutel kui ka tööotsijatel leida sobiv töö. Aktiivne tööpoliitika kasutab tööturu tasakaalustamiseks mitmesuguseid majanduspoliitilisi meetmeid. Peamised tööpuudusevastased meetmed on järgmised: 1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad
käsitlemisele. Teises peatükis uurin tööpoliitikat üldise tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas ning viimaseks väike ülevaade noorte tööpuuduse leevendamiseks välja töötatud programmidest ning meetmetest Eestis. 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemidega gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile
välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta: 1) on noorem kui 13 aastat; 2) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele. Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta: 1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuval põhjusel; 2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; 3) kui töötu vastab tingimustele, mille esinemisel ei võeta teda töötuna arvele; 4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;
registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu, tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks. Koolituskaardi rakendamine Koolituste tavakorras hankimise kõrval on üksikisiku vajadustest lähtuvate spetsiifilisemate täiendkoolituste puhul kavas pilootida täiendkoolituste rahastamist
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
· Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine, toetuste maksmise korraldamine jms.) · Välismaiste ekspertide nõuanded (ebapädevad), sest ei analüüsitud Eesti olukorda · Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja! SP kujundamise subjektid · Lapsed ja lastega pered · Eakad · Töötud · Puuetega inimesed · Vanglast vabanenud · Ohvriabi · Varjupaiga taotlejad Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus · Tervishoiukulutuste kasv, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja inimeste suurenevast nõudlusest raviteenustele, kallinevad raviteenused , ravimid , mis tuleneb meditsiinitehnoloogia kiirest arengust · Töö muutunud iseloom (infotehnoloogia
* toetus ettevõtluse alustamiseks; * tööharjutusi * palgatoetus; * tööruumide ja -vahendite kohandamine; * töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; * abistamine tööintervjuul; * tugiisikuga töötamine. Tööturuteenused puudega inimestele Viimased kaks aastat on tööturuamet pakkunud eraldi tuge puudega inimestele. Puudega inimestele on välja töötatud 4 tööturuteenust. Puudega töötu on töötu, kellel on puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Teenused, mida tööturuamet pakub ainult puudega töötule või tema tööandjale.: * Tööruumide ja vahendite kohandamine. Töökoha muutmisel puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks hüvitab tööturuamet tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist töökoha ja -vahendi
Kõik kommentaarid