TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING

1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde. See liigendab iga püeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks (See on praegugi paljude inimeste jaoks väga oluline, kuigi töötamine kodus arvutivõrgu abil muutub üha tavalisemaks) ning annab teatud kindla seisundi perekonnas ja ühiskonnas. Tuleb tunnistada, et tänapäeval, suure tööpuuduse tingimustes,on paljud inimesed ilma jäetud töölkäimise eelistest ja neilt on ära võetud õigus endale oma tööga elatist teenida. Siiski võivad ka nemad- samuti koolilapsed, üliõpilased, väikeste lastega kodus olevad emad, koduperenaised, vabatahtlike inimühenduste liikmed ja

Õendus

13

pptx

Töötamine ja mängimine kui elamistoiming

Töötamine ja mängimine Alissa Filippova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F 1 Tallinn, 2013 Töötamine ja mängimine  Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust  magades;  ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa  <> ning ülejäänud aeg on  <>;  töö ja mäng täiendavad teineteist. Sõna töötamine...  ... kasutatakse igapäevase põhitegevuse  kirjeldamiseks;  vältimatu töö – mõeldakse negatiivselt;  töö ei anna üksnes sissetulekut;  töötamise põhipõhjusteks igavuse vältimine ja aja  mõtestatud kasutamine. Mängimise termini abil...  ... kirjeldatakse inimese  <> tegevust;  “mängimine” hõlmab paljusid teise sõnu…  ... eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Elukaar: seos töötamise ja mängimise  elamistoiminguga  Elu jooksul iga elamistoimingu soo

Ühiskond

2

doc

Töötamise ja mängimise elamistoiming

võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma lapsele väljakutset, võimaldama õppida, avastada, aitavad leida tasakaalu esemete visuaalse manipuleerimise ja intellektuaalse tegevuse vahel. Tänapäeval tunnustatakse üldiselt

Õenduse alused

8

odt

Elamistoimingud

üksilduse, Väljakutseks on seksuaalse ülerahvastatus ja vägivalla, porno ja HIV-i leviku suguhaiguste leviku piiramine. näol. Mängimine Füüsiline vorm on Mängimine lapseeas Sugu mõjutab töö Tervishoiu- ja Töö- ja ja töötamine eati erinev. Mida ja töötamine valikut. sotsiaalsüsteemi mängutingimusi raskem on töö täiskasvanueas Tänapäevane poolt kehtestatud mõjutavad füüsiliselt, seda mõjutab inimese suundumus on, et vanuse alampiir, keskkondlikkud

Bioloogia

14

doc

Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine

SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis­ majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSE

Õenduse alused

10

doc

Organisatsioonipsuhholoog ia Konspekt

ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Org

Organisatsioonipsühholoogia

12

docx

Õenduslugu (vanur)

SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia

Õenduse alused

21

doc

Organisatsioonipsühholoog ia

ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini temale va

Organisatsioonipsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (1)