käitumisele õigusega korrastatud inimkäitumise sfääris. Õigusteaduses on olulisel kohal õiguslik tegelikkus, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaabid ja nende vastavus vähemalt eetilisele miinimumile. Alates XIX sajandi lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile. XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega, positiivse õiguse loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas. Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma
3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 29. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? 15 Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme. 30. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid 31
(õiguskord tema staatikas). Et õiguse kehtiks objektiivse õigusena formaalne tee, mis on teiste õigusnormide poolt reguleeritud seadusandlik protsess. Õigusena objektiivses mõttes kirjapandud õiguse allikad. Õigus subjektiivses mõttes ei tähenda õiguse ja õigusnormi vahetut seost, tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Tähendab seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Tegemist õiguslikult kaitstud huviga. Subjektiivse õiguse sisuks õiguse subjektidele juriidilist õigustust ise teatud viisil käituda, võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks. Õiguse arusaamine kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist õigus on
vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas. Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita!
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne),
Millele me asetame rõhu õigusemõistmisel ja õigusest arusaamisel. Kolm teed: 1) positivistlik arusaam asjast – keegi on juba töö ära teinud ja tulemused kirja pannud; väga mitmetele põhjustel ei ole obj õigus sobiv rakendamiseks, ka kõige paremal juhul on täna rakendatav õigus sündinud eile, samal ajal soovime, et õigus oleks tegelikkuse peegeldus; ei saa alati arvata, et positivistlik õigus on õiglane õigus ja lähtub õigluse ideest; seadusandja peaks seaduse eesmärgi seadusesse sisse kirjutama, aga tegelikult pannakse eesmärgi paragrahvi reguleerimisala ainult kirja. Täna hakkab Riigikogu menetlema töölepingu seadust, mille ümber palju vaidlusi. Mandri-Euroopalikus kultuuris on juristil alati olnud suht lihtne toime tulla, sest kirjutatud õigus on alati taskus olnud. 2) common law – pingeseisund Euroopas. Orienteeritud printsiipidele
Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt (arusaadavalt) mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
Kõik kommentaarid