Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Tööleping; Koostöö õiguslikud alused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ta saab vähemaks võtta ?
  • Millal maksta puhkusetasu ?
  • Mida peaksin ette võtma, kui tööandja soovib minuga ootamatult tööleping lõpetada ?
  • Mida silmas pidada ?
 
Säutsu twitteris
Tartu kutsehariduskeskus
Tööstustehnoloogia osakond
Koostaja
KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED
Referaat
Juhendajad: ……
Tartu 2015

SISUKORD


SISUKORD 1
1. TÖÖLEPING 4
2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE 6
2.1 Töölepingu vormistamise nõue 6
2.2 Piirangud alaealise töötegemisele 7
3. TÖÖLÄHETUS 9
4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED 10
Tööandja kohustused 10
5. TÖÖTASU MAKSMINE 11
5.1 Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest 11
5.2 Töötasu maksmine öötöö ja riigipühal töötamise eest 12
6. TÖÖAEG 13
6.1 Tööaja korraldus 13
6.2 Tööaja kestus 13
6.3 Summeeritud tööaeg 13
7. PUHKEAEG 15
7.1 Tööpäevasisene vaheaeg 15
7.2 Igapäevane puhkeaeg 15
7.3 Iganädalane puhkeaeg 15
8.PUHKUS 17
8.3 Puhkuse katkestamine või edasilükkamine 17
8.4 Puhkusetasu 18
9.ÖÖTÖÖ 19
9.1 Öötöötaja tööaja piirangud 19
10.VARALINE VASTUTUS 21
11.TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE 23
11.1 Tööleppingu lõppemine 23
11.2 Ülesütlemisavaldus 23
11.3 Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel 24
11.4 Töölepingu ülesütlemine 24
11.5 Hoiatus 24
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
Praeguses majandussurutises on töösuhted tõusnud tähelepanu keskpunkti: ettevõtted muutuvad, struktuurid uuenevad, töökohad kaovad ja tekivad. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördujate arv on märgatavalt suurenenud. Sellistes kriitilistes ja keerulistes oludes tuleb töösuhetega seotud otsuste tegemisel korrektselt seadust järgida, et vältida hilisemaid probleeme.
Tööandja ja töötaja suhete korrektsus sõltub sellest, kui täpselt on sätestatud nende õigused ja kohustused, kui selgelt on määratud töötaja ülesanded ja kui hästi ta tunneb töökorraldust. Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole õigused.
Töölepingu lõpetamine ja vastutus on sellised valdkonnad, mis on põhjustanud praktikas kõige rohkem töövaidlusi. Töölepingu lõpetamise korral põrkuvad töötaja ja tööandja huvid kõige selgemalt. Seetõttu töölepingu lõppemise, aga eriti töölepingu ülesütlemisega seotud regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist .
  • TÖÖLEPING


    Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma.
    Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest.
    Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna töölepingu alusel töötavale isikule on seadusega tagatud suuremad õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel töötavatele isikutele. Selleks, et välja selgida, kas konkreetsel juhul on tegemist töölepinguga või mitte, tuleb vaadelda lepingu iseloomulikke tunnuseid.
    Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest:
    • töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi;
    • tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
    • tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks; tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
    • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
    • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine , ühisüritused kolleegidega jms);
    • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses);
    • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega;
    • lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus).

    Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga sõlmitakse leping pealkirjaga „ Töövõtuleping ", kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele.
    Töötaja lapsehoolduspuhkus lõppes ja ta asus tööle. Tööandja andis töötajale uue töölepingu ja ütles, et vana tööleping on aegunud ja tuleb sõlmida uus. Uues töölepingus on katseaeg . Kas tööleping aegub?
    Tööinspektsiooni tööinspektor - juristi vastus: Tööleping ei aegu. Küll aga võib töölepingus kokkulepitud tingimus näiteks seaduse muudatuse tõttu muutuda kehtetuks sest on vastuolus seadusega. Töötajal on kehtiv tööleping ka peale lapsehoolduspuhkust. Leping kehtib nendel tingimustel, milles on kokku lepitud. Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.
    Kui töötaja ja tööandja said kokkuleppele uue töölepingu tingimustes ja allkirjastasid selle, siis leping kehtib kokkulepitud tingimustel. Kui tööandja soov oli töötajat peale pikka lapsehoolduspuhkust taas proovile panna (katseaeg) ja seetõttu eksitas töötajat uut lepingut sõlmima, siis ei ole tööandja töötaja suhtes küll heauskselt käitunud. Veelkord tasuks meelde tuletada, et ennem kui asutakse lepingule alla kirjutama, tuleks seda hoolega läbi lugeda ja kui aru ei saa, siis nõu küsida.
    Pilt 1
    Tööleping
  • TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE


    Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Tööleping loetakse sõlmituks, kui töötaja ja tööandja on saavutanud kokkuleppe kõigis olulistes tingimustes.
    Seadus ei sätesta töölepingu kohustuslikke tingimusi. Olulised tingimused määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel arvestades konkreetset töösuhet. Üldreeglina on töölepingus kokku lepitavateks olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht jms.
    Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööleping sisaldada :
    • töötajat kahjustavat tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja kokku leppida tingimuses, mille kohaselt koolituse mitteedukal sooritamisel väheneb töötaja töötasu;või töölepingu kehtivusega seotud tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Näiteks ei saa kokku leppida tingimuses, mille kohaselt tööleping lõpeb, kui töötaja ei läbi vajalikku vahekoolitust. Enne töölepingu allkirjastamist on töötajal on õigus tutvuda töölepingu projektiga.

    Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda tööülesandeid, töötasu, töö tegemise kohta jm tingimusi puudutavad punktid ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on töölepingus kirjas.
    Kas töökoha vabanemisel on tööandjal kohustus võtta tööle tagasi paari kuu eest koondatud töötaja?
    Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi vastus: Sellist kohustust seadusest ei tulene. Tõepoolest oli see nii vanas seaduses, et vabade töökohtade tekkimisel kuue kuu jooksul pärast koondamist oli tööandjal kohustus töötaja tööle tagasi võtta. Kuigi kohustust ei ole on igati mõistlik, kui endine tööandja annab teada vabanevast töökohast ennekõike koondatud töötajale. Seda muidugi siis, kui töötaja on töösuhte lõppemisel avaldanud sellekohast soovi (näiteks andnud e-posti, kuhu pakkumine saata).

    2.1 Töölepingu vormistamise nõue


    Töölepingu seadus näeb töölepingule ette kirjaliku vormi, mis tähendab, et see peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud .
    Kirjalik vorminõue ei ole kohustuslik töösuhte puhul, mille kestus ei ületa kahte nädalat. Reeglina on sellisel juhul tegemist väga lühiajalise tööga. Siiski on soovitav ka lühiajalise lepingu korral sõlmida tööleping kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi.
    Kirjaliku vormi järgimata jätmisel ei ole tööleping tühine. See tähendab, et kirjaliku vormi puudumine ei muuda pooltevahelist kokkulepet olematuks, kuid võib raskendada hiljem kokkulepete tõendamist (poolte vahel võib tekkida hiljem vaidlus seoses töötasu, tööülesannete jms tingimuste üle). Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud täitma tööülesandeid, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud.
    Tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale

    2.2 Piirangud alaealise töötegemisele


    Tööandja peab töölepingu sõlmimisel olema kindel, et noor suudab valitud tööd teha ning töö ei ohusta tema tervist.
    Alaealise töötamisega seotud piirangud on järgnevad:
    0–6-aastane
    töö tegemine on ilma eranditeta keelatud;
    7–12-aastane        
    lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik tööinspektori nõusolek;
    tööinspektoril õigus kaasata alaealise tahte väljaselgitamiseks lastekaitsetöötaja;
    13–14-aastane
    lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    15–16-aastane   koolikohustuslik
    lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    15–16-aastane   mittekoolikohustuslik
    lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    17-aastane
    Üldised töölepingu seaduse § 7 lõikest 2 tulenevad piirangud ;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek.
    Tabel 1 alaealistega töötamise piirangud 1
    Kerge töö all mõeldakse töid, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on alaealisele lubatud põllumajandustööd ( marjade ja puuviljade korjamine ), kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine), toitlustus - või majutusettevõttes tehtavad abitööd (laudade katmine ), käsitöö ( suven iiride valmistamine), kontoritööd (töötamine asjaajajana), puhastus- või koristustööd ja kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd.
    Töölepingu seadus toob välja alaealise töötamisega seotud üldised töö iseloomust tulenevad alaealisele keelatud tööd.
    Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
    ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
    • ohustab alaealise kõlblust;
    • sisaldab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #1 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #2 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #3 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #4 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #5 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #6 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #7 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #8 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #9 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #10 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #11 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #12 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #13 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #14 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #15 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #16 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #17 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #18 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #19 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #20 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #21 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #22 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #23 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #24 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #25 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #26 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #27 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor h3l4r991 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik referaat koostöö õiguslikest alustest. Vormistatud hetkel kehtivate normide alusel.
    Sisaldab teemasid nagu näiteks tööleping, tööelpingu sõlmimine, töölähetues, tööandja kohustused, töötasu maksmine, tööaeg, puhkeaeg, puhkus, öötöö, varaline vastutus, ning töölepingu lõpetamine

    tööleping , tööelpingu sõlmimine , töölähetues , tööandja kohustused , töötasu maksmine , tööaeg , puhkeaeg , puhkus , öötöö , varaline vastutus , ning töölepingu lõpetamine

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    lenario profiilipilt
    lenario: ülesütlemine
    11:02 05-10-2017


    Sarnased materjalid

    384
    pdf
    TÖÖLEPINGU SEADUS
    180
    pptx
    Töölepingu seadus- tööõigus
    50
    doc
    Tööõigus
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    98
    docx
    TÖÖÕIGUS





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun