Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Süsivesikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Süsivesikud #1 Süsivesikud #2 Süsivesikud #3 Süsivesikud #4 Süsivesikud #5 Süsivesikud #6 Süsivesikud #7 Süsivesikud #8 Süsivesikud #9 Süsivesikud #10 Süsivesikud #11 Süsivesikud #12 Süsivesikud #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Leraak Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
ppt

Süsivesikud

Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Süsivesikud jagunevad kaheks: Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk oligosahhariidid. I Monosahhariidid

Keemia
thumbnail
20
pdf

Süsivesikud

Ajutegevus vajab pidevalt glükoosi. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, nad moodustavad üle 50% biosfääri orgaanilisest ainest. · Taimedes leidub neid koguseliselt kõige rohkem - 75-90% · Loomades on süsivesikute sisaldus tunduvalt madalam - umbes 2% · Seentes on süsivesikuid samuti kesiselt, kõigest 1-3% · Mikroobides 12 - 28% Süsivesikute summaarne sisaldus erinevates toiduainetes Toiduaine Süsivesikud g/100g Toiduaine Süsivesikud g/100g nisujahu 65,7-72,6 leib 42-51,5 rukkijahu 66,5-70,8 kaerahelbed 62-65,5 makaronid 70,9-75,5 kapsas 2,1-7,1 kartul 18,6-20,9 aedhernes 10,5-13,9 apelsin 9,2-11,4 banaan 21,8-23,5

Biokeemia
thumbnail
2
doc

Süsivesikud

Süsivesikud Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Leidumine Looduses Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid

Keemia
thumbnail
22
ppt

Süsivesikud esitlus

ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? Sisaldavad alati süsinikku (C) Tekivad organismides Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 ­ 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5

Keemia
thumbnail
9
doc

Toidu süsivesikud

Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos

Keemia
thumbnail
14
rtf

Sahhariidid (süsivesikud)

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse  Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos  Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Molekul koosneb mõnest

Keemia
thumbnail
5
docx

Sahhariidid e. süsivesikud

Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C ­ C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 ­ C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel ­ C H O ­ sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monos

Keemia
thumbnail
5
docx

Süsivesikute reaktsioonid

moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis;

Keemia



Lisainfo

Kokkuvõttev ja põhjalik ülevaade süsivesikutest ja nende jaotumisest, koos piltidega.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun