Süsinikuühendid ja keemilised reaktsioonid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Keemilised reaktsioonid (mõisted)

vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon ­ läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk ­ gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus ­ reaktsiooni kiirus tahke lähteaine peenestamisel kasvab. Segamine ­ segamisel segunevad reageerivad ained kiiremini ja ühtalsemalt, osakestevahelised põrked sagenevad ning reaktsioon kiireneb. Temperatuur ­ temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab (osakeste energia suureneb). Katalüsaator ­ aine, mis kiirenab reaktsioone. Reaktsioonide kiirenemist katalüsaatori mõjul nimetatakse katalüüsiks (reaktsioonis katalüsaatori kogus ja koostis säilib). *Inhibiitor ­ aine, mis takistab/aeglustab reaktsioonide kiirust. 2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides Eksotermiline reaktsioon ­ reaktsioon, milles energia eraldub (keemiliste sidemete

Keemia

2

docx

Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal

Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem

Keemia

15

doc

Üldbiloogia

· Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita) litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord), hüdrosfääri ja atmosfääri. Summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elukohtadest. Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Keemiline element esineb liht ­ ja liitainete molekulides aatomitena. Molekul ­ aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Elektron ­ negatiivse laenguga osake aatomituumas. Prooton ­ positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron ­ ilma laenguta aatomituuma koostisosake Aatommass ­ keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass ­ aine molekuli mass. Valents ­ näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Oksüdatsiooniaste ­ aatomi formaalne laeng ühendis. Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub.

Üldbioloogia

24

docx

Spordibiokeemia konspekt

energia toidus -> sööme taimi või söövad loomad taimi -> me sööme loomi). Toit peab sisaldama energiat, ehitusmaterjali, vitamiine ja mineraale. Termodünaamika seadused: 1) Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. Muundub suunalt soojusenergia poole. Vaba (Gibbsi) energia – see energia, millega tööd tehakse/ mis on töötamise jaoks kätte saadav. Kui reaktsiooni Gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas ning kui Gibbsi energia on 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõppeb. 2) Kõik protsessid liiguvad töö käigus korrapäratuse (entroopia) suunas ja kaotavad osa energiast soojusena. 3) Teoreetiline seisund, kus üldse tööd teha ei saa, ükski osake ei liigu. Absoluutne 0 = -273oC *99% elusloodusest koosneb 4 keemilisest elemendist: C, H, O, N – seepärast nimetatakse neid põhielementideks

Spordisotsioloogia

17

docx

Biokeemia konspekt

Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks

Biokeemia

29

doc

Biokeemia kordamine

1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad

Biokeemia

15

docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Homogeenne süsteem ­ süsteemi omadused on Termiliselt isoleeritud anumas saab gaasi paisumistöö kõikides süsteemi osades samad või muutuvad ainukeseks allikaks olla gaasi siseenergia ­ paisumise ühtlaselt. käigus gaas jahtub. Heterogeenne süsteem ­ koosneb mitmest Keemilised ja füüsikalised protsessid toimuvad enamasti üksteisest reaalsete pindadega eraldatud kas püsival rõhul või süsteemi muutumatu ruumala juures. erisuguste omadustega homogeensest osast, mida Isobaariline protsess ­ toimub püsival rõhul. nimetatakse faasiks. Termodünaamika I seaduse põhjal Süsteemid liigitatakse suhete alusel ümbritsevaga:

Füüsika

42

doc

Üldbioloogia, Bioloogia

puudub kas üks või rohkem. Enamus taimseid valke (terad, seemned).  Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid: Põhielemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustavad biomolekulid: 96-98% H, C, O, N, P, S. Makroelemendid esinevad organismis ioonidena. Ca, Na, K, Mf, Cl. Mikroelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Fe, Cu, Zn, Se, Sn. Süsinik - organismid on üles ehitatud süsiniku baasil. Siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad seda toiduga. C sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. 4 kovalentset sidet. Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad. Vesinik - kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom. Vesiniksidemed biomolekulides. H-sidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped)

Üldbioloogia

Kommentaarid (1)