Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sürrealism ja funktsionalism (ülevaade) (0)

1 Hindamata
Punktid
Sürrealism ja funktsionalism-ülevaade #1 Sürrealism ja funktsionalism-ülevaade #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sips Saps Õppematerjali autor
Kiire ülevaade sürrealismist ja funktsionalismist

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

SÜRREALISM

SÜRREALISM. I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi kõiki kunstiinimesi. Mõnede rahulolematus ühiskonnaga isegi süvenes. Sõja lõppedes saabusid Pariisi mitmed Zürichi dada liikmed eesotsas rumeenia kirjaniku Tristan Tzaraga. Pariisis kohtusis nad mässumeelse seltskonnaga, mille vaimseks liidriks oli Andre Breton, kes otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele võeti nimeks sürrealism ja 1924. aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine.

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Sürrealism ja seotud isikud

KOOL Sürrealism Referaat Nimi Juhendaja: Nimi Linn 2010 Sürrealism 2 Sürrealism Sisu Sisu................................................................................................................................3 Sürrealism..................................................................................................................4 Max Ernst............................................................................................................... 4 Juan Miro................................................................................................................5 Andre Masson.......................................................................................................

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Abstraktsionism, dadaism, futurism, naivism, sürrealism

Maalimisviis on küiv , õhuvaesem ja joonistuslikum. Erksad ja kaunikõlalised värvid pakuvad vaatamisnaudingut. "Atelier' teater. Dancourt'i väljak" 1920; "Vaade kirikule" 1920; "Francisque Poulbot' maja. Junot' avenüü" Jaan Oad (1899-1984) Kihnust pärit. Maalis detailirohkelt laevu ja rannaeelu. Paul Kondas (1900-1985) Kõige kuulsam eesti naivist. Lüürilised ja humoorikad teosed. "Tuleproov"1961 Sürrealism Sõja lõppedes saabusid paljud Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelles vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Mõned tahtsid truuks jääd dadaistlikele anarhismimeelsetele jantidele, aga A.B otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussüünda. Sellele võeti nimeks s ü r r e a l i s m. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli kunsti ja elu oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

Kunstiajaloo õpiku vastused peatükid 12-19

Y. Tanguy ­ kummalised, loodusvorme meenutavad objektid 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Kriipsutaolised, pikaksvenitatud, krobelised inimfiguurid. 83 Joan Miró. Hollandi interjöör II. 1928. Hispaania. 86 Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931. New York 87 René Magritte. Sürrealistliku väljaande ,,Minotaure" esikaas. 1937. 88 Alberto Giacometti. Kõndiv mees III. 1960. 14. FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIOVISM 1920. AASTATEL 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I maailmasõda eriti tugev soov elukeskond uueks muuta? Eluskonna uueksloomine soov sõjärgses vaesunud Euroopassuunas otsima uusi lahendusi. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Millega see tegeles? kunstikooli ,,Bauhaus". Püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted?

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

20. sajandi kunst

ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid), üritati ka automaatselt joonistada. Laste ja vaimuhaigete joonistutest võetud kujundeid arendati pea abstraktsionismini. Tüüpiline on püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning primitiivsete isiksuste visuaalses eneseväljenduses. Sürrealism on süzeekunst, ei erinenud varasemast maalimise stiili poolest, mõned isegi väga traditsioonilised - veristlik sürrealism. Esemed ja nendevahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Kolmemõõtmelist ruumi kujutati illusionistlikult. Huvi pakkusid seksuaalsusele viitavad objektid, eeskujuks Freudi sümboliteooria. Sürrealistid tegelesid korraga paljude kunstiliikidega. II MS alguses siirdus enamus sürrealiste USAsse. Maal: Max Ernst (veristlik)

Ajalugu
thumbnail
34
docx

KUNSTIAJALUGU 12.klass

....................................................... 14 11.Naivism........................................................................................................................................... 15 12.Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst.................................................................... 16 13.Sürrealism........................................................................................................................................ 17 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel......................................................................... 19 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.................................................................................................... 20 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst........................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)..................................................................

Kunstiajalugu
thumbnail
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja

Kunstiajalugu
thumbnail
42
docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

7.Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaažikunsti. 8.Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2.Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3.Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun