Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga? (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi  Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu

Ajalugu

4

odt

Nõukogude okupatsioon

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised

Ajalugu

8

docx

AJALOO KT II MS

Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil 1940 rünnata Norrat ja hõivata Taani. Norrakad avaldasid ägedat vastupanu ja kuningaperel õnnestus Norrast lahkuda. Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult 8. Hitleri tegevus 1939-1940: Taani ja Norra vallutamine, Belgia ja Hollandi vallutamine, Põhja-Prantsusmaa vallutamine ­ millal, kuidas? 9.aprillil hõivas Saksamaa vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Norra osutas sakslastele ägedat vastupanu, neid toetasid ka inglased-prantslased, 1940 suveks oli aga Norra vallutatud. Samal ajal , 10.mail, ründasid sakslased ka Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjureid. Kiiresti ja ootamatult õnnestus needki alad valluatada, prantsuse ja inglise väed põgenesid.

Ajalugu

4

doc

MRP, baaside leping, okupeerimine, repressioonid, sundindustrialiseerimine, kollektiviseerimine, vägivallapoliitika

1. MRP ­ Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt

Ajalugu

2

docx

Ajaloo kordamine: Eesti II maailmasõja ajal

Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet. Selleks sai Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Kreml kasutas juhtunut selleks , et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed

Ajalugu

6

doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2

Ajalugu

4

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid

Maailmasõjad

3

doc

Eesti ajalugu

Eesti vabariigi väljakuulutamine ­ 24. veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.­17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu

Ajalugu

Kommentaarid (0)