Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sümbolid, Euromündid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Sisekaitseakadeemia

Sümbolid

Sümbolid
Euro müntidel


Koostajad:

Muraste
2011

Sisukord


Sissejuhatus 2
Euro mündid 5
Belgia (esimene seeria ) 5
Belgia (teine seeria) 5
Saksamaa 6
Eesti 6
Iirimaa 7
Kreeka euromündid 7
Hispaania euromündid 8
Prantsusmaa euromündid 8
Itaalia euromündid 9
Küpros 10
Luksemburg 10
Malta 11
Madalmaad 11
Austria 12
Portugal 13
Sloveenia 13
Slovakkia 14
Soome 15
Monaco 15
San Marino 16
Vatikani Linnriik 16
Kokkuvõte 18
Kasutatud kirjandus 20


Sissejuhatus


Sõna
sümbol on pärit kreeka keelsest sõnast symbolon.

Erinevad
definitsioonid: Sümbol tähendab märki või tunnust. Sümbol on
miski, mis oma olemuse või välimuse kaudu väljendab või esindab
midagi, mis on märksa keerulisem kui ta ise. Sümbol kujutab endast
nähtavat pilti, mis esindab mingit ideed. Sajandite jooksul
sümbolite tähendus, maht ja keerukus kasvavad vastavalt kultuuri
kontekstile. Kogu maailmas on sümboleid alati peetud tähtsaks
omaduste pärast, mis neid mingil moel seovad sügavamate tõdedega.

Sümbolid
jagunevad kaheks. Ühed on need mille tähendused on kogunenud
loomulikul moel oma aja jooksul. Teised, mis on kaalutletult valitud
või välja mõeldud.

















Euro mündid


Euromüntide
seeria sisaldab kahte eri nimiväärtusega münti ja kuute eri
nimiväärtusega senti. Need võeti kasutusele alates 2002st aastast.
Neil on ühine pealmine külg ning igal riigil on erineva kujundusega
tagakülg, mis on kaalutletult valitud või välja mõeldud.


Belgia (esimene seeria)




Esimese
seeria müntide
siseosas kujutatakse kuningas Albert II, 1993.
aastast belglaste
kuningas;
Vasakule Paremale
Sümbolid-Euromündid #1 Sümbolid-Euromündid #2 Sümbolid-Euromündid #3 Sümbolid-Euromündid #4 Sümbolid-Euromündid #5 Sümbolid-Euromündid #6 Sümbolid-Euromündid #7 Sümbolid-Euromündid #8 Sümbolid-Euromündid #9 Sümbolid-Euromündid #10 Sümbolid-Euromündid #11 Sümbolid-Euromündid #12 Sümbolid-Euromündid #13 Sümbolid-Euromündid #14 Sümbolid-Euromündid #15 Sümbolid-Euromündid #16 Sümbolid-Euromündid #17 Sümbolid-Euromündid #18 Sümbolid-Euromündid #19 Sümbolid-Euromündid #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
lühike sissejuhatus sümbolitesse. iga EU riigi 1 ja 2 eurose mündi rahvuslik külg

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
ppt

Sümbolid, Euromündid

Euromündid Soome euromündid Euromüntidel kolm motiivi 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi Servas on kiri SOUMI FINLAND ja kolm tärni. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul Idee Soome iseseisvuse 80. aastapäeva puhul kujundatud meenemündist. Monaco euromündid 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid

Kultuurid ja tavad
thumbnail
26
doc

Raha ja finantsasutused.

eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha ­ pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast (tagatised,

Ettevõtlus
thumbnail
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta. Samasuguse aversi kujundusega on ka 10-, 15- ja 20-kopikalised mündid, mille reversid on eelnenud müntidest erineva üldkujundusega (E.Olviste, 2010, lk.15). Kunstiakadeemia õppejõud Ivar Sakk on öelnud rublade kohta oma arvamuse: rublasid põlati ja halvustati, kuid ilma nendeta igapäevaelu ei toiminud. Nad olid võidunud ja haisesid ning sedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama portree-Lenin. Alles tagantjärele oli ta aru saanud selle süsteemi totalitaarsest olemusest, sest isegi

Majandus
thumbnail
8
doc

Euro, maksekaardid

Rootsi). 1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias, Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa

Kassaõpetus
thumbnail
12
odt

Kokkuvõte allikaõpetusest

Valga vapp- tingmärgid Poola kuningalt Sigismund III 1590. Valga vapil on roheline kilp, rüütli parem käsi üles tõstetud, kullaga ääristatud soomusrüüs käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka. Enamvähem sama, mis sajand tagasi, ehk mõõk pisut sirgemaks läinud. Numismaatika def ja põhimõisted- ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja nendevahelisi seoseid. Nomisma on münt kreeka keeles. Legend- kiri mündil. Avers- mündi esikülg. Revers- mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat- ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi

Eesti keel
thumbnail
34
docx

MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE

..................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2.2.2. Mündid......................................................................................................................7 2.3. Rubla................................................................................................................................7 3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992...................................................................................8 3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis................................................................................

Ajalugu
thumbnail
38
docx

Euroopa Liit

2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 3.1 Majandus- ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. 8 3.2 Rahanduskoostöö ajalugu 1971

Geograafia
thumbnail
27
doc

Euroopa liidu referaat

Kolmandas etapis, 1. jaanuaril 1999. aastal võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002. aastal tulid nimetatud kaheteistkümnes riigis käibele euro paberraha ja mündid. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Euro Euro kasutuselevõtmine, esmalt 1999. aastal ülekanderahana ja seejärel 2002. aastal reaalsete pangatähtede ja müntidena, on üks Euroopa Liidu olulisemaid saavutusi. Nüüdseks on euro pangatähtedest ja müntidest saanud inimeste igapäevaelu ja kaubandusliku tegelikkuse lahutamatu osa. Nagu kõikidel vääringutel, on ka eurol oma nimetus ja tähis

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun