Südamele
südamest
Retsensioon
Käisin 2. detsembril 2008 kontserdil
“Südamele südamest”. Kontserdil esinesid Sofia Rubina ja
Anna- Liisa Supp . Tegemist oli heategevusliku jõulukontserdiga, mis
toimuvad lisaks Kuressaare Laurentiuse kirikule veel 12-nes Eesti
kirikus. Sellega toetatakse Eesti südamehaigeid lapsi ja nende
vanemaid läbi Eesti Laste Südame Liidu.
Solistideks olid
Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofonil
mängis Siim Aimla, kuid osades kirikutes ka Villu Veski . Klahvpille
mängis Raun Juurikas ja löökpillidel Hele-Riin Uib.
Sofia Rubina on 23 aastane jazzlaulja. Ta
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maren Lindmäe
Õppematerjali autor
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM SÜDAMELE SÜDAMEST Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Mari Ausmees Kuressaare 2008 Käisin vaatamas kaunist jõulukontserti Südamele südamest. Kontsert toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus 2. detsembril 2008. aastal. Heategevusliku kontsertiga toetatakse südamehaigeid lapsi ning nende vanemaid läbi Eesti Laste Südameliidu. Lauljateks olid Anna-Liisa Supp, kes on tegelenud ka varem heategevuslikkude jõulukontsertidega ning oli saate Superstaar finalist. Teine laulja oli Sofia Rubina, kes on Eesti üks kuulsamaid dzäss muusikuid ja on ka varem osalneud heategevus programmides. Saksofoni mängis Siim Aimla
,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul. Anna-Liisa laulis ainult eesti keeles, Sofia laulis vaid inglise keeles kõlavaid laule. Ühe loo esitas bänd ka ilma lau
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass)
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
tütar Birgit, kelle olemasolust isal seni aimugi polnud. Ka tütar peab isaks oma kasuisa. Ema teatab Birgiti isale, kuidas asjad tegelikult on, sest tüdrukul on kooliga probleeme. Birgiti eest hoitakse seda jätkuvalt saladuses. Mõistagi läheb asi sellest esiotsa ainult hullemaks, kõne all on Kaagvere eriinternaatkooli saatmine. Juttu on teistestki probleemsetest lastest ja kodudest. Lõpuks saab Birgit siiski oma pärisisa tagasi. Küsimus ema südamest aga jääb. 14. "Kirjad laagrist" (1989, trükiarv 80 000) Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted. Väike reekviem nendele, kel oli vähem õnne kui autoril. 15. "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990, trükiarv 80 000)
Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga.
Ühel kenal hommikul lõi paraneja silmad lahti ja nägi otsekohe kaht ilusat silma, mis armsa naeratusega tema üle kummardusid ja kohe ehmudes jälle kadusid. «Ara põgene, ingel!» sosistasid haige huuled. «Oled sa minu Helene?» Ilusad silmad jäid kadunuks. Paraneva rüütli noorusjõud aga hakkas häbenema, sirutas ja raputas end, sasis haigusest kinni ja heitis ta välja. Paari päeva pärast tõusis noormees tervena haigesängist ja võis jumalat ning oma heldeid hoolitsejaid südamest tänada. Siis võttis ta reisi-kepi ja läks, tubli maarahva õnnesoovide saatel, kerge südamega teele. Kaks ilusat silma vaatasid talle kahetsedes järele, kahvatud huuled sosistasid: «Nüüd läheb ta oma Helene juurde.» «Mul oli pakitsev süda täis rõõmsat lootust kända, jalad olid nii kerged ja teekond kadus nii 33 kähku,» pomises vanamees. Aga kohe peale selle läks tema nägu kurvaks ja pea vajus sügavamale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid