Südamehaigused (2)

Sarnased õppematerjalid

23

ppt

Stenokardia,isheemiatõbi, MI

STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele  Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine  ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm ­ esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskl

Sisehaigused

46

doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

Sise- ja närvihaigused

27

odp

Ringeelundkond

Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõ

Bioloogia

8

docx

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED

Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised ning ei kujuta endast ohtu tervisele. Põhjusteks võivad olla mitmed südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu häired, liigne suitsetamine, alkoholi või kohvi tarbimine, ärrituvus ning stress. Südame lisalöögid ei põhjusta alati kaebusi, mistõttu need võidakse avastada juhuslikul läbivaatusel. Vahel tunneb inimene vahelööki tugevamana teistest löökidest ning see võib põhjustada ebameeldivat tunnet. Ekstrasüstoleid ravitakse juhul, kui nad põhjustavad isikule kaebusi või ebameeldivaid tundmusi

Inimese anatoomia ja füsioloogia

10

docx

Hüpertooniatõve ravi

ANTIHÜPERTENSIIVSED AINED E. KÕRGVERERÕHU TÕVE RAVIKS KASUTATAVAD PREPARAADID ARTERIAALNE HÜPERTENSIOONI e. essentsiaalne e. primaarne e. idiopaatiline hüpertensioon. Hypertensio arterialis Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <135 ja diastoolne <85 mmHg. Hüpertooniatõve etiopatogeneesis on olulised geneetilised faktorid, stress ja toitumine. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused Renaalsed- nt krooniline nefriit, diabeetiline nefropaatia Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsist

Inimese anatoomia ja füsioloogia

40

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

·paroksüsmaalne düspnoe - hingeldus tekib äkki Valu rinnus Stenokardilise valu põhjuseks on koronaararterite ahenemine, mille tagajärjel südamelihas ei saa küllaldaselt verd. Koronaaride ahenemise peamiseks põhjuseks on ateroskleroos. Valu tekib pingutusel. Valu tavaliselt rinnaku piirkonnas ja kiirgub vasakusse õlga, kätte. Südamepekslemine Põhjused - füüsiline tegevus, söömine, suitsetamine, koffeiin, arütmiad. Haigustest põhjuseks südamehaigused - arütmiad, hüpertensioon, krooniline südamepuudulikkus, aneemiad jm). Võib tekkida äkki teavuse kaotus, mis seotud aju hapnikuvaegusega. Tursed e ödeemid Vedeliku peetus kudedes. Seotud südame parema poole puudulikkusega. Parema südamepoole puudulikkusel tekib kopsuödeem, kaasneb düspnoe. Südamehaigetel esinevad need jalgadel ja tuharatel, ajapikku võib turse põhjustada naha atroofiat ja rebendeid, mille kaudu tursevedelik välja voolab. Võib tekkida vedeliku kogunemine

Meditsiin

12

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars

Spordimeditsiin

10

docx

Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks

Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus ­ organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia ­ haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees ­ haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom ­ haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeld

Meditsiin

Kommentaarid (2)