Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Süda ja veresooned (0)

1 Hindamata
Punktid
Süda ja veresooned #1 Süda ja veresooned #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KreeteS Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Süda ja vereringe

mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi Suurimad lümfisõlmed on kaelal, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus. Südamehaigused: südamelihase infarkt; tromb; Süda ei väsi pika töötamise vältel, sest südame töö on jaotunud kaheks osaks. Pool ajast süda puhkab ja teise poole töötab. (0,4sek:0,4sek) Veenilaiendid tekivad selletõttu, et veri jääb kauemaks ajaks püsima ning laieneb. Või tekitavad selle ladestunud soolad ja rasvad. NB-tuleks vältida sundasendit ja toitumist jälgida.

Bioloogia
thumbnail
10
odt

Süda ja veresoonkond ning haigused

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad..................................................

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Bioloogia. Süda ja vereringe

Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda

Bioloogia
thumbnail
7
pdf

Südame ja vereringe füsioloogia

A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks ­ paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi ­ kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi ­ klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp

Bioloogia
thumbnail
12
ppt

Südame- ja veresoonkonnahaigused

Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka

Bioloogia
thumbnail
12
docx

SÜDA JA VERESOONED

verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga.

Normaalne ja patoloogiline...
thumbnail
5
pdf

Südame veresoonkond

SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks

Füsioloogia



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun