Söötade keemilist koostist ja toiteväärtust mõjutavad tegurid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Taimekasvatuse üldkursus.

kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. ) Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu keskkonnapiirangutele vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid. ) Põllumajanduses üha rohkem kasutuses täppisviljelus kus erineva viljakusega põlluosale erinev kogus väetist. Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: *Propageeritakse üha enam maheviljelust, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine keelatud ja seetõttu saagikus väike . Tegemiste ekstensiivse põllumajandusega.

Teraviljakasvatus

11

docx

Põllumajandusökonoomika eksam

Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on väetamisega planeeritav enamsaak, b ja c on saagifunktsioonide kordajad. Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. Majanduslikult  optimaalse väetisenormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ning kavandatav kasum. 13. Väetisenormi mõjutavad tegurid Konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, planeeritav saak, ilmastik jne. 14. Väetiste kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili).

Põllumajandusökonoomika

53

pdf

Eritaimekasvatus

· Küpsetamine, praadimine ­ 24-40% · Kuigi kadu on suur, on mugulates säiliva C- vitamiini hulk märkimisväärne, 150g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest.  Teised vitamiinid mugulates (100g toores mugulas) · Tiamiin (B1) ­ 0.11mg · Riboflamiin- (B2)- 0.02-0.04mg · Niatsiin (PP)- 1.2-1.5mg · Püridoksiin (B6)- 0.25mg · A- vitamiin- 0.01mg Kartuli kasvu ja arengut mõjutavad tegurid  Temperatuur · Vajalik aktiivsete temperatuuride summa. · Varajased sordid - 1000-1200 0C · Keskvalmivad sordid ­ 1200-1500 0C · Hilised sordid- 1500-1900 0C  Mugulate mahapanekuaeg · Sõltub suuresti mulla ja õhu temperatuurist ning mugulate kasutusotstarbest.  Kartuli tärkamiskiirus sõltuvalt temperatuurist · Ööpäeva keskmine temperatuur, 0C · 10 12 14 16 18 20 22 · Päevi mahapanekust tärkamiseni · 32 28 24 21 18 16 14

Eritaimekasvatus

13

doc

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused

väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur ­ toodang. Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega- (Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y npk ­Y o / X Y npk- on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o- on saak väetamata põllult X- on summaarse väetisannus toimeaines 13. Väetisnormi mõjutavad tegurid Väetisenormi mõjutavad tegurid on: 1.mulla omadused 2.väetustarve 3.eelnev väetamine 4.mullaharimistööde kvaliteet 5.eelkultuur ja selle väetamine 6.ilmastik 14. Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks. Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks

Ökonoomika

7

doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit ­ õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist,

Loomakasvatus

38

odt

Mahepõllumajanduslik seakasvatus Eestis

mitte aga niivõrd toodanguühiku suurusele. Erinevus tavaseakasvatusest on see, et ratsiooni rikastamiseks peab päevaratsioonis olema ka mingi koresööt, olgu siis värksel, kuivatatud või sileeritud kujul. Väga oluline on katta sigade proteiini- ja energiavajadus. Energiarikasteks söötadeks võib pidada kõiki teravilju, aga ka kartulit ja juurvilja. Et sigadel oleks rahuldav juurdekasv, siis peame teadma ka söötade keemilist koostist ja toiteväärtust (tabel 3). Selleks tuleb söötadest proovid võtta ja laborisse viia, kus määratakse kindlaks söötade energia-, proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mireraalainete sisaldus. Samuti tuleks teada, milline on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade toitainevajadus (tabelid 4,5). Praktilist söötmist tulebki läbi viia nii, et sea kõikide toitainete vajadus saaks päevaratsiooniga võimalikult täpselt kaetud. Tabel 3. Söötade keemiline koostis ja toiteväärtus

Seakasvatus

2

doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

5) kultuurrohuniaadel kasvalatavale liblikõieliste taimede kasv ja areng 4)valge mesika ning eluiga 12) Rohumaataimedc kasvu ja arengu sõltuvus keskkonnatingimustest Taimeliigid: punane ristik, roosa ristik, valge nslik. hübriidlutsern, sirplutsern, ida kitsehernes, harilik Arengul ja kasvu mõjutavad paljud kcskkonnatingimuscd ja samad tingimused võivad olla ühtedele nõiahammas, valge mesikas liikidele kasulikud. kuid teistele kahjuhkud Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein. Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat

Taimekasvatus

2

doc

Pedosfäär

Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima;

Geograafia

Kommentaarid (0)