Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tallinna Ülikool
Ajaloo Instituut


SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS – Inna Põltsam (Jürjo)
Referaat

Autor:

Tallinn
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Toitumine 5
2. Toiduainete valik Liivimaal 6
2.1 Teravili 6
2.2 Kaunviljad 7
2.3 Köögiviljad 7
2.4 Maitseained 8
2.5 Puuviljad 9
2.6 Loomakasvatussaadused 9
2.7 Kala 9
3. Joogid ja joogikultuur 11
3.1 Õlu 11
3.2 Vein 12
3.3 Liigjoomine 13
4. Pidusööming 14
4.1 Toidu valmistamise võtted 14
4.2 Kaetud laud ja lauakombed 15
4.3 Vaeste inimeste pidulaud 15
5. Keskmise linnaelaniku toidusedel 16
5.1 Päevane toidu hulk ja söögikorrad 16
5.2 Vaeste olukord 17
6. Lisad 18

Sissejuhatus


Raamatu autor, Inna Põltsam- Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane , alates 2008. aastast doktor . (8)
Põltsam astus Tartu Ülikooli 1987. aastal ja 1992 lõpetas ta selle ajaloo erialal, 1996 sai samas magistrikraadi. Alates 1993. aastast töötab ta Ajaloo Instituudis Tallinnas. 19. juunil 2008 kaitses ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendajaks oli Jüri Kivimäe, oponentideks aga Juhan Kreem ja Enn Küng. (8)
Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (4)
Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004.
Vasakule Paremale
Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #1 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #2 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #3 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #4 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #5 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #6 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #7 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #8 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #9 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #10 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #11 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #12 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #13 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #14 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #15 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #16 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #17 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #18 Söömine- joomine keskaegses Tallinnas #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mahvu Õppematerjali autor
Referaat söömise ja joomise kommetest keskaegses Tallinnas.
Inna Põltsami raamatu ainetel.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

"Söömine-joomine keskaegses Tallinnas"-kokkuvõte

SÖÖMINE-JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Keskaegse linlase toidulaud

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR......................................................................2 4. PIDUSÖÖMING...............................................................

Ajalugu
thumbnail
18
odp

Keskaja köök

Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud.

Kultuur
thumbnail
12
pdf

EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED

Kuusalu Keskkool EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED Loovtöö 2016/2017 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1.EESTI.................................................................................................4 2.VENEMAA..........................................................................................4 3.SAKSAMAA........................................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök..

Rahvusköögid
thumbnail
8
odt

Kultuurilugu

Igapäevasteks jookideks oli ka hapuroka taar või kali. Õlu oma suure toite väärtusega energia ja vitamiini rohkusega oli toidulaual tähtis osa. 15 sajandil hakati liivimaal viina põletama. Viinast õllele konkurenti ei saanud. Õlu oli osaline pidudel. Õllest valmistati soe õlu. Vana pidulik oli meest kääritud mõdu. Mõdu keedeti meest ja veest, ning lasti mõni nädal käärida. 19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki. Loodusest korjati peamiselt ravimtaimi. Sammuti toitude maitsestamiseks nt. Köömneid, vorstirohtu. Marju söödi kohapealt metsas. Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku

Kultuur
thumbnail
20
doc

Keskaeg

KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Keskaja inimene

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö........................................................

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Keskaja Talupojad

Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi kat

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun