Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
Ka nuusktubakat (snuff)(pulbriks jahvatatud tubakas) turustatakse sarnastes toosides, annuse saab ninna tõmbaja ise valida. Tubaka närimisel tõuseb nikotiinisisaldus veres aeglasemalt kui tubaka suitsetamisel. Tubaka närija saab mitmeid vähkitekitavaid aineid, mis suurendavad riski haigestuda suuõõnekasvajatesse. Tubakanärijail võib täheldada ka igemete eemaletõmbumist hammastest. Tubaka ninna tõmbamine põhjustab ninalimaskesta kahjustusi. Nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav aine. Nikotiinijoobe tunnused Sõltuvalt tarbijast ja olukorrast on nikotiinil kas ergutav või rahustav toime. Nikotiini lühiajaline toime Lühiajalisel tarvitamisel tõstab nikotiin vererõhku, kiirendab pulsisagedust, ahendab veresooni, langetab kehatemperatuuri, vähendab ärevust, võib parandada keskendumisvõimet ja mälu. Osad kasutajad kogevad iiveldustunnet. Nikotiini pikaajaline toime
Ka nuusktubakat (snuff)(pulbriks jahvatatud tubakas) turustatakse sarnastes toosides, annuse saab ninna tõmbaja ise valida. Tubaka närimisel tõuseb nikotiinisisaldus veres aeglasemalt kui tubaka suitsetamisel. Tubaka närija saab mitmeid vähkitekitavaid aineid, mis suurendavad riski haigestuda suuõõnekasvajatesse. Tubakanärijail võib täheldada ka igemete eemaletõmbumist hammastest. Tubaka ninnatõmbamine põhjustab ninalimaskesta kahjustusi. Nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav aine. Nikotiinijoobe tunnused Sõltuvalt tarbijast ja olukorrast on nikotiinil kas ergutav või rahustav toime. Nikotiini lühiajaline toime Lühiajalisel tarvitamisel tõstab nikotiin vererõhku, kiirendab pulsisagedust, ahendab veresooni, langetab kehatemperatuuri, vähendab ärevust, võib parandada keskendumisvõimet ja mälu. Osad kasutajad kogevad iiveldustunnet. Nikotiini pikaajaline toime
...................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale........................................................................................17 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)........................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:..............................................................18 2.9 Sissehingtavad ained ...............................................................................................................19 2.9.1 Sissehingatavat ainete mõjud inimese kehale..................................................................19 3. Küsitlus 14-30 aastaste inimeste hulgas.........................................................................................21 3.1 Uuringu iseloomustus...................................................................................................
kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga
.......................................................... 606 46. Põllumajandusega seotud õnnetused ........................................................................................ 618 47. Õnnetused raudteel ................................................................................................................... 627 48. Sõjameditsiini eripärad ............................................................................................................. 632 49. Ohtlikud ained .......................................................................................................................... 646 50. Kiirabi tegevus suurõnnetuste korral........................................................................................ 680 50.1. Triaaž................................................................................................................................. 685 51. Käelised oskused ................................................................
barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist. 1) kaitseb ajurakke veres ringlevate toksiliste ainete eest; 2) reguleerib toitainete ja laguproduktide vahetust vere ja ajurakkude vahel; 3) välistab vere koostise muutuste otsese mõju KNS funktsioneerimisele. Ained saavad verest väljuda reeglina mitte rakkude vahelt, vaid läbi nende. Ependüümirakud vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit. Kindlates piirkondades paiknevad spetsialiseerunud ependüümirakud produtseerivad ajuvedelikku, mis täidab nii aju siseõõnsused kui ka ümbritseb teda. Mikrogliiarakud on väikesed rakud, mis erutuse korral muutuvad liikuvateks. Erutuse põhjustajaks võivad olla mikroorganismid, võõrkehad. Nad aktiveeruvad ka põletiku korral olles seega olulised
Kõik kommentaarid