Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed
enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik.
Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991
enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis olmes, ravieesmärkidel või religioosetes rituaalides. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud uusi analoogilise toimega aineid. Sama iidne, kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus
SISUKORD KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1 SISSEJUHATUS 2 1.SÕLTUVUS Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse:
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.....................................................................................................................
Hallutsinogeenid Psühhotomimeetikumid Psühhedeelikumid Põhjustavad juba väikestes doosides tajumis- ja käitumishäireid viisil, mida ei saa iseloomustada kui sedatiivset või psühhostimuleerivat toimet. Primaarne toime tajumisele, mõtlemisele ja meeleolule. Hallutsinogeenid Kanep LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) Meskaliin Fentsüklidiin Psilotsübiin, Psilotsiin Kanep Cannabis sativa var. indica, Cannabis sativa var. americana Kanep Väga ammu tuntud taim. Kiudainena kasutati u. 4000 a. e.m.a. Andmed psühhotroopsete toimete kohta on esimeses Hiina farmakopöas (1. sajand e.m.a.) Kanep USAs kõige sagedamini kasutatav kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside õpilastest, 90ndate keskel 2% ning 1999 5%. Kanep Marihuaana kanepitaime kuivatatud osad 0,35-12 % THK Hashish kanepi emastaime õisikutest erituv vaik 4-10 % THK
rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstraktis THC-sisaldus on 10-60%. Uimastiturul üsna harva esinev toode. Kanepi mõju. Kui ainet neelatakse või kui seda mälutakse, saavutatakse mõju poole tunni või tunniga. Joove võib kesta 3-5 tundi, suuremate annuste korral ka kauem. Kanep mõjub suitsetades juba mõne minuti jooksul ning seisund kestab annusest või selle kordamisest sõltuvalt mõne tunni. THC laguneb organismis aeglasemalt kui alkohol, kuna lahustub rasvas. Kasvõi pärast ühekordset tarvitamist on võimalik leida aine jälgi 30 päeva pärast, kui tarvitada ainet pikka aega, siis leidub ainet mitme kuu möödudes. Füüsiline mõju tunnused: · Suured või laienenud pupillid · Punased silmad · Rippuvad silmalaud · Kiire pulss ja kõrgenenud vererõhk · Suu kuivus · Oksendamine ja üldine halb enesetunne Psüühiline mõju tunnused: · Mõtteid on raske koguda · Mäluhäired
kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne. süstimine kahjustab tõsiselt veene. lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Olukord Eestis: · Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; · Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus · Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv · HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) · Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv Esimene tarvitamine · esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaanat, hasisit), amfetamiini või ecstasy`t · kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt
kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt
kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga
Rahustid GABA pidurdava toime tugevdamine Kanep aju kannabioidide retseptorite ärgastamine Inhalandid rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Amfetamiin noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Kokaiin dopamiini ja noradrenaliini toime tugevdamine Ecstacy serotoniini ja dopamiini vabastamine LSD ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine PCP erutusvirgatsaine toime moduleerimine Uimastiseotuse astmed: Proovimine -> tarvitamine -> kuritarvitamine -> sõltuvus Proovimine: Alkoholi, tubaka, narkootikumide järeleproovimine. Uimastite mõju tundmaõppimine. Juhuslik uimastite tarvitamine. Madal uimastite taluvus (tolerantsus). Uimastite proovimine on põhjustatud eelkõige uudishimust. Kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad. Tarvitamine On tekkinud spetsiifilised uimasti kasutamise viisid (kindel aeg, koht, uimasti). Suurenenud uimastite taluvus. Järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud. Tarvitatakse rohkem kui etteplaneeritud
intensiivistumine, sageli pidurdamatu naer ja jutukus, muutused koordinatsioonis ja kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse.
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
suurema morfiiniannuse manustamisel kaotab inimene teadvuse. Kuni inimene on teadvusel, ei häiri suured morfiiniannused oluliselt kõnet ja liigutusi. Oopiumisuitsetamisel või heroiinisüstimisel tekib parem enesetunne. Oopium toob unustuse. Kuid ülemäära suurtes annustes liigagi. Endopioidide liigne mõju põhjustab autismi, häiret, mille puhul suhtlemine teistega on raskendatud. Analoogid: Petidiin- esimene täiesti sünteetiline morfiinitaoline ravim. Fentanüül ja sufentanüül- tugevatoimelisemad ja lühema toimekestusega derivaadid, mida kasutatakse pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog, pääseb paremini ajju. Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
oskamatult süstides võib ennast tõsiselt vigastada ja isegi tappa et ostetud uimasti puhtust ei ole võimalik kindlaks teha, sureb Eestis igal aastal kümneid inimesi, kes on kogemata süstinud liiga palju heroiini Kuidas kasutajat ära tunda? silmaterad on kokku tõmbunud hingamine aeglane rahulik ja heas tujus kerged kõnehäired väsinud, isutu, uimane süstimisjäljed käsivartel või mujal kehal 7 Kanep Enamikul kanepisuitsetajatel tekivad mäluhäired ja keskendumis- raskused, mõnikord ka unehäiredNarkootikum, mida peetakse suhteliselt kahjutuks. Loe, kuidas asi tegelikult on. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hashishit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hashishi saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Seda eritist kuivatatakse ja saadud mass pressitakse kokku. Kuidas veel kutsutakse?
kasutada. Mõnikord müüakse ketamiini ecstasy pähe; · koos teiste narkootikumide ja alkoholiga võib ketamiin tekitada eluohtlikke hingamis- ja vererõhuhäireid. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on normaalsed, aga pilk ainitine; · jäigad lihased ja liigutamisraskused; · valutunne puudub täiesti; · aeglane ja segane kõne; · kasutaja võib olla ärritunud, samuti ootamatult vägivaldne. Kanep Narkootikum, mida paljud peavad kahjutuks. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hasisit saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Seda eritist kuivatatakse ja saadud mass pressitakse kokku. Kuidas veel kutsutakse? Marihuaana: mari, rohi, ganja, dope ja dõup, joint (hüüdnimi kanepisigarettidele), kannabis, savu, trava, õis. Hasis: has,
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis
Ettevaatlikud peavad kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed, neil võib oodatud kasu asemel ilmneda vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda kurnatuse ja stressiseisundi korral. Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevastel kohvijoojatel on kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Kuni 4 tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, osadel tarbijatel nõrk sõltuvus. 6-8 tassi kohvi päevas: tugevam sõltuvusreaktsioon, mõju psüühikale, võimendatakse olemasolevaid häireid. Üle 10 tassi päevas: riskivad sellega, et liigne kofeiin võib osadel põhjustada otseseid KNS-i talitluse häireid ebastabiilsust, ülierutuvust jne. Kofeiin on tugev mao ja seedekulgla ärriti kõrvetised ja valu seedekulglas. Suured kofeiinikogused 0,5g ja rohkem võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid. Kohvi kasulik mõju tervisele
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
MEMANTIIN: Mõõduka afiinsusega NMDA-retseptorite mittekonkureeriv antagonist, mille seondumine sõltub voltaazhist (ta on voltaazhitundlik) ja on kiiresti muutuv · 28-nädalases uuringus 20 mg päevas (kahes osas) aeglustas oluliselt Alzheimer'i tõve arengut platseeborühmaga võrreldes · Kognitiivsed võimed paremad memantiiniga ravimisel ka vaskulaarse dementsusega patsientidel · Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe
psüühikahäirete ilmnemises; mitmete uimastite puhul kaasnevad ka kehalised vaevused. Psüühilised häired: võivad esineda kergetest neurootilistest sümptomitest (ärevus, meeleoluhäire jt.) kuni raskete psühhootiliste seisunditeni (meelepetted, luulumõtted jt.) Märgatavad kehalised häired võivad olulisel määral esineda vaid mõnede psühhoaktiivsete ainete tarvitamise lõpetamisel/vähendamisel (opiaadid, uinutid, kokaiin). Häired võivad esineda kergete füüsiliste vaevustena (higistamine, värinad, oskendamine jne.), kuid raskematel juhtudel on organismi elutähtsad funktsioonid ohtlikult häiritud (südamepuudulikkus, hingamishäired jne.) Sõltuvust tekitanud aine uus manustamine üldjuhul leevendab võõrutusnähte. Narkootikumid, mille... ... KÄITLEMINE EESTIS ON KEELATUD: nt. amfetamiin, heroiin, kanep (marihuaana, hasis, hasisi õli), kokapõõsa lehed, LSD, efedroon, ecstasy (MDMA),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
