Sõitmine
libeda ajal
Kuna
Eestis on talvel temperatuur enamasti miinustes, siis pole ime kui
tee peal on jääkiht. Sõites jää peal tuleb muuta oma sõidustiili
ning väga oluline on ka nõuetele vastav varustus sõidukile.
Esmalt tuleb tunda oma autot, iga auto juhitavus erineb teisest mõnevõrra.
Seega tuleks proovida sõita kuskil lagedal platsil, mida katab jää,
et tunnetada auto käitumist. Tuleb teada ka oma auto piduritest üht koma teist, näiteks kas autol on ABS (anti-lock braking system) pidurid . Veel tuleks teada, kas auto on esiratta- või
tagarattaveoga. Esirattaveoga auto on jääl juhutavam kui
tagarattaveoga autodel. Tagarattaveoga autod kalduvad kergesti
libisema manöövreid tehes.
Peale
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oldfish
Õppematerjali autor
pidurdusmaa märgatavalt. Isegi väga heade talverehvidega ei saavutata suvist pidurdamist. Kui sõita kuival asfaltteel 80 km/h, kulub peatumiseks u. 60m. ja peaaegu 4 sek. Kui aga tee on lumine või jäine? Lumisel teel kulub 80 km/h kiiruse juures peatumiseks u.30m. rohkem (60+30m) maad ja aega u.3 sek. rohkem (4+3sek) kui suvel. Need meetrid ja sekundid võivad olla saatuslikud. Sama pika pidurdusmaa võib saada ainult siis, kui sinu kiirus ei ületa 60 km/h. Libe või olla ka muul ajal, mitte ainult talvel. Märg teekate vähendab pidamist.Samuti on libe märg kivisillutis.Ka tee peale kandunud savi ja puudelt kukkunud lehed muudavad tee libedaks. Kui tee peal on palju vett, võib rehvi ja teepinna vahele tekkida veepadi tekib vesiliug.Tee ja ratta vaheline side kaob ja auto ei ole enam juhitav.Lumelobjakaga teel võib auto hakata vibama veel kergemini, kui vihmaga. Kindlamini saab vesiliugu vältida sõidukiiruse vähendamisega ja , kui vältida sõitmist
Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus
Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18. Mootorsõidukiga teel olles tuleb sõit katkestada, kui ... vihma või lumesaju ajal ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti; numbrituli on rikkis; autorongi haakeseade on rikkis; 19
KUI... Autokoolis on sooritatud teooria- ja sõidueksam Autokool on väljastanud koolituse läbimise tunnistuse Maanteeametist on väljastatud esmane juhiluba. Õige vastus: Autokool on väljastanud koolituse läbimise tunnistuse (ID: 6099) AM-KATEGOORIA SÕIDUK ON: Jalgratas Pisimopeed Mopeed Väike mootorratas Õige vastus: Mopeed (ID: 6102) KES ON SÕITJA? Isik, kes ootab ooteplatvormil trammi. Isik, kes viibib sõidukis aga ei juhi seda Juhendaja õppesõidu ajal. Õige vastus: Isik, kes viibib sõidukis aga ei juhi seda (ID: 6109) KUI KÕRGELE PEAB ULATUMA SÕITJA PEATUGI? Sõitja pealae kõrguseni. Sõitja kaela ülaosani Vähemalt sõitja õlgadeni Õige vastus: Sõitja pealae kõrguseni. (ID: 6110) MILLIST KIIVRIT PEAB KANDMA MOPEEDIJUHT? Motokiivrit Jalgratturi kiivrit Võib kanda ka tugevdatud ehituskiivrit. Õige vastus: Motokiivrit (ID: 6115) MITU SEKUNDIT ON VÄHIM LUBATUD PIKIVAHE ASULAS? 1 sek 2 sek 3 sek 4 sek Õige vastus:
otsad lähevad rataste poole laiali. Pikikalle tähendab seda, et pöördtelje alumine ots asub ülemisest eespool. Kui pöördteljel pikikallet poleks, siis ei läheks rattad pärast pööret iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle. Kokkujooks tähendab seda, et seisva auto korral on rataste vahekaugus eespooltelge väiksem kui tagapool. See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites. Sõidu ajal kokkujooks kaob, sest mitmesugused jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel
tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus *Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja. Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida: ·jooksev kütusekulu ·kogu kütusekulu ·keskmist kütusekulu ·keskmist kiirust ·läbitud teepikkust ·sõidu aega EDM-i on võimalik ühendada sõidumeerikuga, mis annab võimaluse märkida kütusekulu sõidumeerikuga kettale. Eesti praktika on näidanud, et pärast autojuhtidele läbi viidud ökonoomse sõidu kursust koos EDM 1404 kasutamisega on kütusekulu vähenenud 2...18%. Nõuded mootori tehnoseisundile
( normaalne tulemus on u.- 12 atmosfääri).Paigaldada tagasi süüteküünlad ja ühendada tagasi starter. 19.jahutussüsteemi th veepumba kontroll jahutussüsteemi th sisaldab vedeliku taseme kontrolli , vedeliku külmumis piiri kontrolli vastava mõõtmis seadmega.Visuaalset lekete kontrolli. Jahutus vendilaatori õigeaegse tööleminemise kontroll vastavalt auto toootja poolt ette nähtud kraadidele.Jahutusvedeliku vahetamist ette nähtud ajal.Kuna jahutusvedeliku korodeerimist takistavad omadused halvenevad. Veepumbal saab kontrollida lõtku või siis visuaalset leket. Või rihm on eemaltatud , veepumba ringiajamisel poleks hääli.Veepumba tiiviku korrasolekut saab kontrollida veepumba eemaldamisel. 20.rihmad th. Rihmad tuleb vahetada vastavalt auto tootja poolt ettenähtud kilomentraazi läbimisel. Või siis rihmade pragunemisel või õli või muude vedeliku sattumisel rihmale
tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid