5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
günter lind
Õppematerjali autor
Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil. Kas möödasõit B-kategooria sõidukiga selle märgi mõjupiirkonnas on keelatud? a. Jah. b. Ei. Ristmik on… a. Samal tasandil lõikuvatest teedest moodustuv ala; b
MANÖÖVRID Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. "D" kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse teed. Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
§ 25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. § 26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 2735. § 27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. § 28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. § 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks,
· Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. · Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. · Kollane ala koos punasega on ristmik · Punane ala on sõiduteede ristumisala Kolmekülgne ristmik
MÖÖDASÕIT Möödasõiduks loetakse teistest autodest ettejõudmist vastassuunavööndi kaudu Ainult see on möödasõit, ülejäänud tegevusi nimetatakse teisiti! Ettejõudmine väljumisega omalt sõidurajalt Ettejõudmine väljumisega Ettejõudmine sõidurajalt omalt sõidurajalt väljumata Ümberpõige Ettejõudmine sõidurajalt väljumata MÖÖDASÕIT Ümberpõige Ümberpõige Roheline auto seisab Möödasõiduks loetakse möödumist ühest või mitmest sõid
ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratas- toolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli Muudatused liiklusreeglite osas Jalakäija Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed üle- tama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid
(41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. (42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. (43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. (44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid