Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Säästev areng (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Säästev areng
 Verena Vaagen
   Definitsioon
 Säästev areng (ka jätkusuutlik või 
kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- 
ja majandusvaldkonna  kooskõlaline  
arendamine.
Säästva arengu loomislugu
 Maailma globaalprobleemide 
määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks 
moodustati 1983.aastal  ÜRO  poolt sõltumatu 
Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. 
 Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 
21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul 
kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de 
Janero konverentsil 1992. aastal, 179 
riigivalitsust kiitsid selle heaks.
 Säästva arengu seadus võeti vastu 
1995.aastal.
Jätkusuutlikkus
 Oluline on olemasolevate varade 
tulem oskuslikult  arengusse  
investeerida.
 Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus 
aja jooksul ei kahane.
 Jätkusuutlikkus on arengutee, mis 
rahuldab  praeguse põlvkonna 
vajadused ja püüdlused, seadmata 
ohtu tulevaste põlvkondade huve.
Sotsiaalvaldkond jaguneb
 Roheline elamisviis,  taaskasutus
lagunematute jäätmete puudumine, 
ökokülad , tarbimise  püsimine  või 
vähenemine, keskkonnahoidlik 
kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis.
 Säästev  inimarengvaesus , sissetuleku 
tase või majanduskasvu määr, sooline 
võrdsus, elatustase,  haridus , tööpuudus, 
suremus , säästev eluviis, alkolism, 
narkomaania , tervishoid.
Keskkonnavaldkond jaguneb
Vasakule Paremale
Säästev areng #1 Säästev areng #2 Säästev areng #3 Säästev areng #4 Säästev areng #5 Säästev areng #6 Säästev areng #7 Säästev areng #8 Säästev areng #9 Säästev areng #10 Säästev areng #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tarapitavinku Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Referaat "Jätkusuutlik areng"

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
16
doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete

Keskkond
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Ökosüsteemide funktsioonide ning puhta keskkonna inimestele tagamine Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Selleks, et seda säilitada, peab inimene teadma, kuidas see funktsioneerib. Ökotsiid - genotsiid eluslooduse suhtes Ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal ajal. Nt Amazonase vihmametsade laialdane raie. Säästev areng - Sustainable development Areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Ühe planeedi kontseptsioon ""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Keskkonnasertifitseerimine ­ sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika ­ majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ­ ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid. 1.1 Säästev areng ja tarbimine

Keskkonnakorraldus
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

· võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal ­ toiteahel "hävitaja ­ ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism ­"parasiit ­ peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel ­ seened taimedel, kirbud koertel · konkurents ­ tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene ­ vahetu toime elusale

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste 
 Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] 
 Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. [RMK] 
 Igaüheõiguse komponendid:


Keskkonna kaitse
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. majanduses o rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu o kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv o riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni o rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama, kui see praegu nii ei ole. Oluliseks sammuks vaimsuse ja mõistuslikkuse suurenemise suunas võiks olla spetsiaalsete informatsioonikanalite loomine riikide, riikide liitude ja ÜRO poolt mõistusliku informatsiooni tasuta levitamiseks kõigile selle soovijatele. Ühise eesmärgi poole liikumisel, milleks on säilumine ja areng, peab üldine üksteist hävitava konkurentsi vaim asenduma koostöövaimuga parima ühistulemuse nimel. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeimaks võimuks rahvas. Selleks, et oma võimu tõhusalt teostada, peab rahvas olema riigi eksistentsiaalsetes põhiküsimustes üksmeelne. 2. EESTI SADAMAD JA NENDEGA SEOTUD MÜRAPROBLEEMID Eesti sadamad: Abruka sadam, Bekkeri sadam, Heltermaa sadam, Kihnu sadam, Kuivastu sadam, Kunda sadam,

Tehnoökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun