Systema nervosum (0)

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Systema nervosum

Systema nervosum I Neurulatsioon 

Arstiteadus

7

pptx

Närvisüsteem

Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru  Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist.  Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem  Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel.  Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). 

Psühholoogia

2

doc

Närvisüsteemi osad ladina keeles

Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale ­ LÕPPNIIT ­ ajukestad on selle ümber. Canalis centralis ­TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis ­KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale ­ SPINAALGANGLON Substantia grisea ­ HALLOLLUS ­ närvirakkude tuumad ­ liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis ­ KÕHTMINE SARV Columna anterior ­ EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba ­VALGEOLLUS ­seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis ­ TAG

Anatoomia ja füsioloogia

6

pdf

NÄRVISÜSTEEM-enesekontrol l

1 NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM 1.​ NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele

Anatoomia ja füsioloogia

17

ppt

Inimese anatoomia

Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett  Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy  Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus ­ nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) ­ cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael

Arstiteadus

12

rtf

Anatoomia: närvisüsteem

Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastu

Meditsiin

20

doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ

Bioloogia

10

pptx

Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse

Carl von Linné elu ja panus teadusesse Jelizaveta Miškova 12 B klass  Elulugu  Carl von Linné (23. mai 1707  – 10. jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.  Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus.  1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.  Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.  26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga.  Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. • Carl von Linné 1741—1783 • Elisabeth Christina, 1743—1782

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)