Sving (0)

Sarnased õppematerjalid

24

pptx

Swing

SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate

Jazzmuusika

8

pptx

Sving

Sving Mis see on? Sving on jazzmuusika stiil, mis sai alguse 30. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz'ipealinnaks pärast Chicagot. Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil ning selle hiigelajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestri

Muusika

9

pptx

SVING

SVING Hanna-Marii Kaljas Svingi algus See sai alguse 1930. aastatel New Click to edit Master text styles Yorgis. Second level Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 Third level aastat (1935-1945) Fourth level Sving oli 1930. aastate valdav Fifth level muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level Fourt

Jazzmuusika

12

docx

Jazz - konspekt

(trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite

Muusikaajalugu

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

20  · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga

Muusikaajalugu

14

doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

......................... 22 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine ............................... 23 2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga ......................................................................................................... 25 2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm ................................................................................................................. 28 2.2.6. Sving ja vorm............................................................................................................................................ 30 2.3. Džäss ja popkultuur ............................................................................................................................................ 32 2.4. Džäss Läänemere kallastel.................................................................................................................................. 34

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)