50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaupo Kuusemaa
Õppematerjali autor
Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn. tulukultuuriks meie põllumehele, olles kindel sissetulekuallikas saagi turustamisel. Ses suhtes on olnud Soasepa Seemnekaubandus lipulaevaks rapsi eksportimisel. Kahjuks pole rapsi viljeluspinna laiendamine varsti enam oluliselt võimalik, et hoida meie maade saastumist haigustekitajatest, ning seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest. Rapsist loe lisa meie artiklitest ning haigustest ja kahjuritest vastavast nõuanderubriigist. Soasepa Seemnekaubandus esindab suurep Suviraps Brassica napus L.var.oleifera subvar.annua on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55 65 päeva pärast peale külvi.
Samas kasutatakse ka päevasel ajal ühte pimeduse meetodit, nimelt kaetakse harimisriistad valgust mitteläbilaskva riidega. Samuti tuleb kasuks multsimine. Tänu sellele suureneb orgaanilise aine hulk mullas. Mults pärsib umbrohtude levikut, loob katva barjääri ning suurenab mullapinnal elavate lülijalgsete arvukust. Mults hoiab väga hästi ka niiskust. Veel üks võimalus ennetavaks tõrjevõtteks on segakultuuride kasvatamine. See vähendab kahjurite ja haiguste levikut. Pakub rohkem elupaiku kasulikele organismidele, samuti ka ressursse kasutatakse efektiivsemalt. Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist. 3. Agrotehnilised võtted Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes
mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis. Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine, · taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes.
puhtimisel. Vähem kasutatakse mürkhõrgutisi ja peletamisvahendeid. Taimekaitsevahendite eesmärgiks on kiiresti ja vähese kuluga saavutada haiguste ja kahjurite tõrjel suurt kasu. Haigused ja kahjurid võivad ühe toimeaine pikemal kasutamisel selle suhtes vastupidavaks muutuda. Seetõttu on soovitav kasutada vaheldumisi erinevaid tooteid. ( http://www.kemira-growhow.ee) Valisin oma taimekaitse plaanis käsitlemiseks talinisu, kartuli, rapsi ja maasika kuna nende kultuuridega puutun kokku ka edaspidiselt suvepraktikal ning kartulit ja maasikat kasvatan ka kodus. Kuna olen antud kultuuridega lähedalt seotud oleks vaja teada ka nende kaitsest. 3 2. Ennetav tõrje Haigused, kahjurid ja ka umbrohud põllu- ja aiakoosluste loomulik osa. Põllumehe ülesandeks ongi ära hoida kahjustajate suur arvukus, et vältida saagikadusid
Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda. Talvitumisel oluline püsiva lumekatte olemasolu. Talub halvasti külma ja sula vaheldumist, eriti ohtlik lume varane sulamine ja seejärel vee külmumine
· Mullad soodsa niiskusreziimiga kergemad mullad , ph 6-7. Vältida kergeid ja raskeid muldi · Mullaharimine - tasane sügav künd, viimane harimine külvisügavuselt · Külviaeg esimesel võimalusel, hilinedes väiksem saak, väiksemad seemned, vähem proteiini ja rohkem kahjureid · Kasvuaegne hooldamine . Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte. · Keemiline umbrohutõrje. · Haiguste ja kahjurite tõrje 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele
Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid