Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Suusatamine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Suusatamine
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Murdmaasuusatamine 4
1.1. Ajalugu 4
1.2. Sõidustiil 5
2. Mäesuusatamine 6
2.1. Ajalugu 6
2.2. Mäesuusaalad 7
2.2.1. Kiirlaskumine 7
2.2.2. Ülisuurslaalom 7
2.2.3. Suurslaalom 8
2.2.4. Slaalom 8
2.2.5. Super - kombi 8
3. Laskesuusatamine 10
3.1. Ajalugu 10
4. Suusahüpped 11
5. Kahevõistlus 12
5.1. Individuaalne kahevõistlus 12
5.2. Meeskondlik kahevõistlus 12
5.3. Ühisstardiga kahevõistlus 12
6. Vigursuusatamine 13
6.1. Ajalugu 13
7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis 14
8. Eesti suusasportlased 15
8.1. Eesti murdmaasuusatajaid 15
8.2. Eesti mäesuusatajaid 15
8.3. Eesti laskesuusatajaid 15
8.4. Eesti suusahüppajaid 15
8.5. Eesti kahevõistlejaid 15
8.6. Eesti vigursuusatajaid 15

Sissejuhatus

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel libiseva kattega pinnasel. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine on üks olulisemaid spordialasid vastupidavuse arendamiseks ja jõukohane kõigile.
Suusatamine on ka harrastus - ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala . Suusatamist harrastatakse mitmes variandis , näiteks murdmaa -, mäe- ja vigursuusatamisena.

1. Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).

1.1. Ajalugu

See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing . Esimesed võistlused peeti Norras 1767. aastal.
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956 asendati meeste 18km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda . Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale.

1.2. Sõidustiil

Klassikaline sõidustiil - oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Suusatamine #1 Suusatamine #2 Suusatamine #3 Suusatamine #4 Suusatamine #5 Suusatamine #6 Suusatamine #7 Suusatamine #8 Suusatamine #9 Suusatamine #10 Suusatamine #11 Suusatamine #12 Suusatamine #13 Suusatamine #14 Suusatamine #15 Suusatamine #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 290848 Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukas referaat suusatamisest. Referaat räägib murdmaasuusatamisest, mäesuusatamisest, laskesuusatamisest, suusahüpetest, kahevõistlusest ja vigursuusatamisest. Lisatud on ka Eesti tuntud suusatajad.
referaat , mäesuusatamine , murdmaasuusatamine , laskesuusatamine , suusahüpped , vigursuusatamine , kahevõistlus , võistlus , suusatamise

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
Murdmaasuusatamine
6
docx
Suustatmine
2
docx
Murdmaasuusatamine
12
docx
Murdmaasuusatamine
10
pdf
Murdmaasuusatamine
11
docx
Murdmaasuusatamine
6
odt
Suusatamine
6
docx
Suusatamine





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun