100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merku123
Õppematerjali autor
3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1. Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED
.............16 PIDAMISMÄÄRDED......................................................................................................................19 ,,START"- KLIISTRID......................................................................................................................23 KIIRMÄÄRDED................................................................................................................................27 1 SISSEJUHATUS Nii suusad kui ka lumelaud on spordivahendid,mis parima toimivuse tagamiseks nõuavad pidevat hooldust. Isegi parim varustus ei toimi ilma eelneva ettevalmistuseta, milleks on määrimine. Määrimist ei tasu iseenesest karta.Tavalisele harrastajale piisab mugavas tlibisemisest, mille saavutame küllalt lihtsalt. Võistlusrajal - kus otsustavad sekundikümnendikud nõutakse määrimiselt viimase peal täpsust, seepärast eeldab see juba määrija enda tipposkusi.
ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad 4 Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni
see tavaliselt ajutisele väsimusele. - Kui hakatakse suusatama, kaotatakse tavaliselt mõned kilogrammid kehakaalust. See näitab seda, et organism vabaneb üleliigsest rasvast ja veest. VARUSTUS Suusad Suuski on mitmesuguseid : hüppe-, murdmaa-, slalomi-, kiirlaskumis-, jahisuusad jt. Suusad peavad vastama suusataja kasvule ja kaalule. Pikad suusad libisevad hästi ja rahulikult ning ei ei vaju pehmel lumel sisse. Liiga pikkade suuskadega on raske pöördeid sooritada. Lühikeste suuskadega on kergem pöörata, kuid seevastu hoiavad nad halvasti suunda suure kiiruse puhul, vajuvad pehmesse lumme, lõikuvad pööretel lumme ja libisevad halvemini. Suusakepid peavad olema kerged, vastupidavad ja elastsed. Suusasaapad Peaksid olema pehmest nahast ja need tuleks valida vastavalt jala suurusele. Oluline on ka õige hooldamine
5 Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani)
Tõusuviisid Tõusuviisideks on trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus ning libisamm-tõusuviis. 1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme. 2.Käärtõus mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa sisekülgedele, kehakalle ettepoole ning suusakeppidele toetudes surutakse kepiteravikud tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha. 3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult. 4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning
Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid: 1) Treppsamm – külg ees nõlva suhgtes; nõlvapoolsed kandid lumes, keharaskus nendel; korraga liiguvad sama käsi-jalg 2) Käärsamm – suusad käärselt (V-kujuliselt) astumine; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekalle; käärasend seda laiem, mida järsem mägi. Käärjooks sama pm aga kiirem tempo. 3) Poolkäärsamm – üks jalg astub otse, teine käärselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon 4) Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis „tõusul“ – vt hiljem 5) Astesamm – suusad paralleelselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekallet tuleb
400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Suusa varustus Suusavarustuse valik on väga tähtis. Igal inimel peab olema õiges mõõdus ja suuruses suusad ja üldse suusa varustus. Kõik mis sinna kuuluma peab. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid