Suurriikide välispoliitika loengu konspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pdf

Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte

Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid. Kellog-Briand’i Pakt 1928- Konfliktide rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Bessaraabia Poola allveelaev Orzel Eestis -> venkud lasevad Metallisti põhja -> vastastiku abistamise leping (Baaside leping) Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ● Ms vaid Lähis-Ida piirkonnas ● Tooraine ja toidukaupade tarnija, sõdurid ja tööjõud -> said jõukamaks ● Rahvasteliidu mandaatsüsteem - muu riik saab hallata ala, kuni ala on ise valmis end valitsema ● 1921 Washingtoni konverents - USA/UK/JAP/FRA saarevaldused Vaikses ookeanis, suurriikide tasakaal Jaapan ● Tänaseni keisririik ● Läks maailmasõtta, et saada rohkem mõjuvõimu, laiedada alasid ● Riisimässud - ülestõus kasvava elukalliduse vastu ● 1920 majanduskriis ● 1923 Tokyo maavärin ● Mandžuuria kriis 1931-1932 ● 1933 väljus rahvasteliidust ● II ms järel koostas USA neile uue põhiseaduse, sellest ajast demokraatlik, keiser jäi püsima Hiina ● 1911 revolutsioon - keisririik (Qingi dünastia) -> nõrk vabariik

12. klassi ajalugu

18

docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

bln)); 2011 Fukushima tuumajaama õnnetus. Tavaliselt on põhienergiaallikad paljude riikide majanduse eestvedajad. Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas. Mängib olulist rolli väikeriikide välis- ja julgeoleku poliitikas ja üldse energia ja julgeoleku poliitikate kujundamisel. Teooriad: Energia mõju teooria: keskmise astme teooria, mida rakendatase suurtele naftat ja gaasi tootvatele riikidele. Välispoliitika analüüsis on nafta ja gaas üheks välispoliitika instrumendiks. Unilateraalsus: potensiaalne liigne enesekindlus, tavapärane üksi tegutseda, agressiivsus. Energia on sillaks maavarade rikkuse ja liigoptimistliku poliitika tegemisele, mille tulemuseks on rahvusliku potensiaali ülehindamine. Nafta: naftamaania; nafta paneb mehed unistama (Tugevam Venbemaa, Venetsueela jne), suurushullustus (“Gigantismo” “Grandiose”) ja valge elevandi projektid ning suhtumine, et me muudame

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)  Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema  Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed)  Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi

Ajalugu

88

docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat.  ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid)

Rahvusvahelised suhted

89

doc

Ajalugu

1910-1917 toimus Kuubal revolutsioon ja kodusõda. Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa. 1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele. 1.9 INDIA Inglise kooloonia maa. 19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress. Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja. 1.10 AAFRIKA Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast. Koloniseerimisel oli 3 etappi: Kokkulepe euroopa riikide ja aafrika valitsejate vahel. Euroopa valitsejad leppisid kokku oma vahel mõjupiirkondade jagamises. Aafrika vallutati sõjaliselt. Aafrika kolooniad: Suurbritannia - Egitputs, Lõuna Aafrika Vabariigi dominioon. Prantsusmaa - Alzeeria, Tuneesia, osa Marokost, Madagaskar. Saksamaa - Togo, Kamerun. Belgia - Kongo. Hispaania - osa Marokost. Portugal - Angoora, Mosambiik. Itaalia - Liibüa.

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi >aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal >elanikkonna kasv >1898

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

organiseerimisele. Fasistlikku parteisse pääses vaid range valiku kaudu, see oli suhteliselt kinnine eliidiorganisatsioon. 1930. aastatel täienes partei üha enam fasistlikes noorsoo- organisatsioonides kasvatuse saanud isikutest, kes pidid vabad olema fasismi-eelse aja mõjudest. Suurt rõhku pöörati noorsoo maailmavaate kujundamisele. Deviisiks sai "Uskuda, alluda, võidelda." VÄLISPOLIITIKA. Totalitaarse reziimi kujundamise üks eesmärke oli algusest peale agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda. 1930. aastail pidas Mussolini aga juba arvukalt välispoliitikale pühendatud kõnesid, mis olid sõjakad ja kutsusid üles tegema jõupingutusi nõrgemate riikide alistamiseks. Nii oli Itaalia esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI

Ajalugu

Kommentaarid (0)