Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Suurriikide välispoliitika loengu konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on moraalne ). Nõustaja - struktuur (milline on ligipääs otsustajatele), nõustajate omadused. Bürokraatia - millised on standartsed tegutsemisprotseduurid, kuidas grupp mõtleb ?
  • Miks erineb suurriikide välispoliitika väikeriikide omast ?
  • Mis saab Ukrainast ?
  • Kui ka Euroopas. Kas Türgi on tõusev piirkondlik võim ?
  • Millises piirkonnas ?
  • Milliseks kujuneb Türgi välispoliitka ?
  • Mida peaks Nigeeria tegema, et parandada head valitsemist ja majanduslikku arengut ?
  • Miks või miks mitte ?
  • Kui palju oleneb Brasiiliast ?
  • Milliseid poliitilisi muutusi peaks Austraalia tegema ?
  • Kes on tema põhilised liitlased ?
  • Mis on oluliseimad eesmärgid ?
  • Kuid väike edu siiani ( ASEAN majanduse kogu). Hiina tõus. BRICSiga seotud - MINT- Mexico , Indonesia, Nigeeria, Türgi ?
 
Säutsu twitteris
SUURRIIKIDE  VÄLISPOLIITIKA  KONSPEKT 
 
Välispoliitika analüüs 
Mis on välispoliitika: riigi  strateegilised  suhted  teistega  (riigid, rahvusvahelised  organisatsioonid ). Hõlmab suhteid 
teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et 
ennustada,  leida  põhjuseid,  plaanida  enda  otsuseid,  mõista  otsuste  mõju.  Kuidas  analüüsida:  Indiviidi  tasemel- 
fookuses  inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. 
Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. 
Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. 
Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) 
Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik 
metodoloogiaPsühholoogiline   profiil . Praegune uuring- kontsruktsioon tähendustest ja õppimine 
Analüüsi  tasemed:  Indiviidi  tase:  Otsustajad-   emotsioonid ,   intelligents ,  iseloom/ juhiomadused ,  maailma  vaade 
(mis  on  eetiline,  mis  on   moraalne ).  Nõustaja-  struktuur  (milline  on  ligipääs  otsustajatele),  nõustajate  omadused. 
Bürokraatia - millised on standartsed tegutsemisprotseduurid, kuidas grupp mõtleb? 
Riigi  tase:  Valdavad  on  surve,  piirangud,  meedia  ja  rahva  arvamus,  valimised,  eelarve  piirangud,  poliitiliste 
institutsioonide struktuur (nt parlament - mis ülesanne on kaasarääkimistel jne) 
Süsteemi  tase:  rahvusvahelised  piirangud,  geograafia,   naabrid ,   maavarad   (gaas,   nafta ),  liitlased  ( NATO ), 
rahvusvahelised  organisatsioonid  ( ÜRO ;  EL),  millised  on  teised  riigid  (demokraatia  riigid,  suured  riigid,  tõusvad 
võimud), mitte-riigilised toimijad (Punane  Rist
ANALÜÜSI TEOORIAD: 
REALISM -   suurriigid   on  olulised:   sõjaväeline   ja  majanduslik  võim,  võimude  tasakaal,  võimu  ülekandumine, 
hegemoonia .   LIBERALISM -  suuriigid  on  olulised:  majanduslik  võim,  rahvastiku  arv,  pehme  võim. 
KONSTRKTIVISM-  suurriigid  on  olulised:  võimalus  konstrueerida  rahvusvahelisi  suhteid  on  märkimisväärne 
(reeglid ja normid) 
Miks  erineb  suurriikide  välispoliitika  väikeriikide  omast?:  Väike  riikidel  on  vähem  ressursse,  kui  suurriikidel. 
Majanduses-  Majandus  on  suurriikidel  suurem  ja  suhtelised  kulutusmäärad  on  erinevad  (UK  2%  on  suurem  kui 
Eesti 2% SKPst). Parem võimalus üle elada majanduskriis ja finantseerida eelarve puudujääke. Sõjavägi- koosseis, 
tehnika,  võimalused.  Dipolmaatia-  koosseis,   rahastamine   väliseid  organisatsioone,  see  annab  võimu  (areng, 
poliitiline abi). Suurriikidel on võimalus saada üksi hakkama ja promoda koostööd. 
SUUR  STRATEEGIA:  Mis  see  on?  “Fundamentaalne  teadlikkus  ja  tegevus,  mida  rahvus  püüab  teostada 
välispoliitikas-  millist  maailma  see  loodab  ehitada  ja  milliseid  ressursse  see  tööle  paneb,  et  tegutseda  selles 
maailmas” (Martel 2014). “Selge  väljendus  riigi huvidest, mis on paaris operatiivsete plaanidega, et neid arendada. 
Pakub  ennustavat  raamistikku,  mis  ütleb  kõigile,  ka  välispoliitika  ametnikele,  kuidas  mõista  administratsiooni 
käitmist” (Drezner 2011) 
Tähtis? JAH-Martel: hoiab ära selgusetuse ja sõelumise. Tõestab näidist edukast strateegiast. EI- Drezner: võim 
on  tähtsam  kui  suur  strateegia  (strateegia  võib  olla  halb,  ei  sisalda  pikaajalist  kurssi  tugevatele  riikidele).  Oluline 
aegadel, kui on ebakindlus ja kriis. 
USA VÄLISPOLIITIKA 
USA   põhiseadus :  Fookuses  on  õigused  valitsuselt:  õigus  kanda  relvi,  usuvabadus,  vabaduse  väljendus. 
Mitteõigused, mida valituselt oodatakse: tervis, töö, väärikus, turvalisus. 
Tuntuimad  suveräänsused:  Afroameeriklaste  võrdsustamine:  1868  orjanduse  kaotamine  osaliselt,  1954  kuulutati 
põhiseaduse vastaseks.  Inimõigused  1964 (diskrimineerimine rassi põhjal on ebaseaduslik). 
Naiste  valimisõigus  1920. Föderalism: igal osariigil on kaks senaatorit 
USA põhiseadus näeb ette võimude lahusust kolmel tasemel 
USA  President : valitseb 4 a. ( max 2 ametiaega. Riigid saavad prop. arvu delegaate presidendi valimiseks)  
Ülesanded:  Sõjaväe  ülemjuhataja.  Kõrgeim  diplomaati-  peab   läbirääkimisi   lepingute  üle.   Veto   õigus  kongressi 
seaduste üle. 
Seadusandlik kogu e  Kongress - idees peaks olema kõige võimsam haru (planeerib makse, võim kuulutada sõda, 
reguleerida  rahandust)  Esindajate  koda-  2a  valitsuses,  baseerub  populatsioonil  kokku  435  liiget.  Senat-  6a 
valitsemine, 2 tk igast riigist, 100 kokku. 
Kohtuvõim -  Ülemkohus-  eluaegne  valitsemise  aeg.  Presidenti  poolt  määratud  ja  Senati  kinnitatud.  Lahendab 
föderaal ja osariigi vahelised  seadusandlus  konfliktid. Föderaalseadused ja täidesaatev võim. 
USA välispoliitika moodustamine 
Indiviidi tase: USA presidendil on märkimisväärne võim USA välispoliitika teostamiseks, “impeeriumi president”- 
volitused  on tugevnenud aja jooksul. 
Riigi tase: Kongressil on võimalus mõjutada välispoliitikat: eelarve koostamine; peab  kinnitama  võtmetähtsusega 
isikud  ja   lepingud ;   õiguslikkus -  Kuuba  keeld  ja  pühendumine  Taiwani  kaitseks.  Rahva  arvamus  mõjutab  riigi 
otsuseid- valimised. 
Süsteemi  tase:   sõjad -  osalemine   konfliktis   tähendab  osalust  tagajärgedes  (Külm  sõda-  Nato).  Majanduslik- 
kapitalism , kaubandussuhted, eelarve piirangud (suur  depressioon  viis isolatsioonini).  Identiteet - USA erandlikkus. 
USA välispoliitika 1776-1865 
Laienemine: 1783a leping- USA võtab üle rahvusliku Ameerika territooriumi. *1803 Prantsusmaalt Louisiana ära 
ostmine  *1819  Florida  leping  *1848  Texase   annektsioon   *1848  Mehhikooo  territooriumi  hõivamine.  *“Saatuse 
manifest”- eesmärk laiendeda rannikult rannikule. *”Monroe  Doktriin ”- hoiatus eurooplastele mitte sekkuda Ladina-
Ameerikasse, Ameerika tagahoovi. 
Sõjad ja  sõjalised  sekkumised: 1801-1805 Tripolys( piraatlus ). 1817 sissetung Floridasse.  
1845-1849   Mehhiko -Ameerika  sõda.  *1861-1865   Kodusõda .  1865-1913:  Majandus  kasv  ja  ekspordi   buum
Laienemine   Alaska ,  Hawai,   Panama    kanal .  1913-1933:  Esimene  globalisatsiooni  ajastu.   Isolatsioon   (RLst 
keeldumine);  Suur  depressioon,  millele  järgnes  oma  majanduse  kaitsmine;  konflikt-  I  MS,  sõjalised  tegevused 
Mehhikos  ja  Venemaal  sealsetel  revolutsioonidel.  1933-1945:  Laienemine:  maailm  muutub,  ÜRO,  WTO;  IMF; 
Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus. 
USA  IMPERIALISMImperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. 
Majanduses: USD globaalne reservvaluuta,  Wall   Street . Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. 
Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped.  
Nt  USA  Panama-  USA  aitas  Panamal  iseseisvuse  taastada  ja  vastutasuks  sai  ehitada  Panama  kanali.  1999  anti 
õigused  üle  Panamale,  kuid  
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #1 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #2 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #3 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #4 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #5 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #6 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #7 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #8 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #9 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #10 Suurriikide välispoliitika loengu konspekt #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PinkLullaby Õppematerjali autor

Lisainfo

M. Crandalli loengu põhjal. Sisaldab suurriike: USA, Venemaa, Hiina, Türgi, Jaapan, Indoneesia, Brasiilia, Nigeeria, India, Lõuna-Aafrika, BRICS (organisatsioon).

Eesti keelne.

Suurriikide , Välispoliitika , Konspekt , Tallinna , Ülikool , Venemaa , Hiina , Türgi , Jaapan , Indoneesia , Brasiilia , India , Lõuna-Aarfika , BRICS

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
12
pdf
Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte
18
docx
Rahvusvaheline julgeolek konspekt
147
docx
Eesti XX sajandi algul
320
doc
Majanduspoliitika
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
88
docx
Rahvusvahelise poliitika loengud
70
docx
Nimetu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun