Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ajaloo suuline arvestus

1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul – 

riigikord , sisepoliitika , majandus.
USA
SBR
Prantusmaa
Saksamaa
riigikord
Presidentaalne vabariik
Parlamentaarne 
Parlamentaarne 
Konstitutsiooniline 
monarhia
vabariik
monarhia
sisepoliiti
Kaheparteiline 
Kaheparteiline süsteem  Mitmeparteiline 
Kahekojaline  
ka
süsteem( Demokraatlik 
Konservatiivne  partei  süsteem. 
monarhia - nõrga 
partei(lõuna) ja 
( toorid ) ja  Liberaalne  
Paljuparteilisus(üle  võimuga. 
Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid)

10ne partei) 
Alamkojas  – 10-12 
Vastuolud erinevate 

1906 – uus partei 
Tugevad 
parteid, 
sotsiaalsete ja 
Tööerakond(Leiboristli
paremäärmuslased 
iseloomulikud 
rahvusgruppide vahel 
k partei)
(nt.  monarhid ) ja 
koalitsioonivalitsus
( neegrid , uued 
pahempoolsed 
ed.
immigrandid)
väikekodanlikud 
Liiduriik , milles 
Aktiivne töölisliikumine.
parteid (radikaalid,  domineeris 
sotsialistid ).
Preisimaa. 
Sisepoliitkat 
Koloniaalpoliitika 
aktiviseeris 
ning 
saj.vahetusel 
šovinism(marurahv
Dreyfus 
uslus)
afäär(Poliitiline 
skandaal  Pr 1890-
1900)
Suur sisepoliitiline 
probleem-
suhtumine katoliku 
kirikusse. Kirik 
rikas ja omas 
mõjuvõimsaid 
organisatsioone 
ning mõju hariduse 
andmises.
majandus Arenenuim suurriik 20. 
Kaotas oma senise 
Arengult jäi 
Kiiresti arenev 
Saj algul :
juhtrolli, ületasid 
Euroopas maha 
riik , majanduse 
• Odav tööjõud
Saksamaa ja USA. 
Saksamaast ja 
kasvutempolt II ( I 
• Kasutamata 
Põhjuseks tööstuse vana  Inglismaast; 
USA). Arenesid 
maavarad
siseseade ja rahade 
majanduses 
uued tööstusharud.
• Liberaalne 
kulutamine elamiseks. 
agraarne  iseloom. 
Alustati 
turumajandus
Koloniaalimpeeriumi 
Palju kapitali veeti 
konveiertootmisega
• Uue  tehnoloogia  
ülalpidamine nõudis 
riigist välja( mitte 

rohkem  kulusid , kui tõi  ei paigutatud 
kiire  juurutamine
tulu.
kodumaise tööstuse 
• Panganduse ja 
arendamiseks) 
laenusüsteemi 
kolooniatesse või 
areng.
laenati( nt 
Probleemiks suur 
konkurents, mille 
Venemaale)
tagajärjel tekkisid 
monopolid. 
Üldistius: Suurriikidele oli iseloomulik uuenduste läbiviimine ( näiteks  tehnoloogias
tööstuses ja mujal), sest see aitas kaasa riigi kiiremale arengule. Näiteks juurutas USA uut 
tehnoloogiat ning kasutas erinevaid mooduseid, tänu millele oli maailmas nr. 1. Pr 
seevastu jäi majanduslikust arengust maha, arvatavasti oma agraarse loomu poolest. SBR 
oli aga ikka vana siseseade ning kulud ületasid tulusid ning sellepärast jäi oma arengust 
maha. 

2. Pariisi rahukonverents (aeg, osalejad, tähtsad 

lepingud /otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed).
Aeg: 1919-1920
Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA ( Wilson ), 
Itaalia ( Orlando ).  ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei 
saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil)
Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada 
tingimused ja  reparatsioonid kaotanud Keskriikidele.
Tähtsad lepingud/otsused:
• Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke :
1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist 
kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda)

2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, 

Jugoslaavia  (mood.  Serbia -Horvaatia- Sloveenia -Bosnia-Hertegoviina riikidest.)
3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida ( Palestiina , Liibanon, Süüria, Iraak ). Anti SBR ja Pr 
kontrolli ja valitsemise alla. 

4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt:  kolooniad  Aafrikas SBRle,  Okeaanias  

Austriale, Aasias Jaapanile.
Versailles ´i  rahuleping Saksaga
Aeg: 28.06.1919
Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
1) Territoriaalsed muudatused:  Elsass -Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, 
Memel Leedule

2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, 

Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile.

3) Sõjalised piirangud:
Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni.

… Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikest 
koosnev sõjavägi
… Vähendati relvastust ja  tehnikat .
… Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas demilitaliseeritud 
tsooniks.

4) Reparatsioonid: Määrati sissemaks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega 

pikendati, kui ka see osutus ebareaalseks. 
KOMMENTAARIKS :

Võitjariigid soovisid rahuleppega  sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada  
Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis  
vastupidine  tulemus:

o
reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see  
kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul.

o
hiljem viis reparatsioonide  maksmine  Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas  
lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele.

o
vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid  
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis  
soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks.


Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks.

NB! Enam-vähem  analoogsed  rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide  
lagunemist ja sõjalisi piiranguid 

3.  Majanduskriis  (ülemaailmne, algus USA-s) – (aeg, 

põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud)
Aeg: 1929 okt.-1934
Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s:
Põhjused USA-s:
• Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute  tõttu ei 
suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale  majandamine
• Aktsiakursside järsk kukkumine  NY börsil („must neljapäev“ ja „must 
teisipäev“ 1929. a okt )
•  Ameeriklased  toovad kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, 
aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
• Rikkuste kogunemine grupi inimeste kätte:  vaestel  puuduv ostuvõime.
• Sisserände piiramine USA-s vähendas tarbimist.
• Kriisi puhkedes tõstsid riigid imporditolle (kaitsmaks kodumaist 
tootjat)  süvendades sellega veelgi kriisi  kui enne sõda tuli  USAl  maksta võlgu 
Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle  ca 500 miljonit 
dollarit aastas.

USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% 
autodest

kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu 
sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida

1921-1933 võimul VP (Vabariiklik Partei) -nende põhimõteteks: riik peab 
võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu; propageerisid individualismi ja Ameerikat 
kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär.
o
Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 
nim “õitsenguks”
o
vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: 
rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele
o
1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse 
ja seadusetuse kasvu
o
1920 aastal said naised valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas 2-lt 10-le 
miljonile
o
väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused)
MAJANDUSPOLIITIKA  1929-1934 (Vt Maailma majandus)

Franklin Delano Roosvelt (1933-1945) New Deal´i poliitika (DP), mis põhines 
keinsianismil - riik peab sekkuma majandusse, et majanduskriisist väljuda:
o
kontroll panganduse üle - tegutseda võisid vaid need pangad , millele valitsus 
oli andnud selleks loa
o
põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni 
vabatahtliku  toomise vähendamise eest
o
riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide 
süvendamine, metsaistutamine)
o
töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid
o
tööliste õiguste (streikimisõigus,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #1 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #2 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #3 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #4 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #5 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #6 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #7 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #8 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #9 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #10 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #11 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #12 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #13 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #14 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #15 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #16 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #17 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #18 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelli ilisson Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Ajaloo suuline arvestus
  • Prantusmaa
  • Saksamaa
  • Üldistius
  • Versailles´i rahuleping Saksaga
  • Suurbritannia
  • Prantsusmaa
  • II VÄLISPOLIITIKA
  • Ameerika Ühendriigid
  • Vahe-Euroopa
  • Poola
  • Baltikumi
  • Leedu
  • NSVL I OKUPATSIOON
  • Talvesõda
  • Konstantin Päts
  • Johannes Varese
  • Nõukogude mobilisatsioon Eestis 1941
  • juuli
  • juuni
  • august
  • august
  • august
  • august
  • august

Teemad

  • Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul
  • riigikord, sisepoliitika, majandus
  • riigikord
  • sisepoliiti
  • majandus
  • Üldistius
  • Pariisi rahukonverents (aeg, osalejad, tähtsad
  • lepingud/otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed)
  • KOMMENTAARIKS
  • Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada
  • Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis
  • vastupidine tulemus
  • reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see
  • kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul
  • hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas
  • lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele
  • vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid
  • sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis
  • soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks
  • Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks
  • NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide
  • lagunemist ja sõjalisi piiranguid
  • Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) – (aeg
  • põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud)
  • Kriisist väljumise abinõud
  • Keinsianistlik majanduspoliitika
  • Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS
  • suurriikide näitel – USA, SBR, Pr)
  • kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson)
  • 1933 võimul VP (Vabariiklik Partei)
  • aastal said naised valimisõiguse
  • peale I maailmasõda demokraatia laiendamine
  • muudatused senises parteisüsteemis
  • olulisemad sisepoliitilised sündmused
  • üldstreik
  • Iirimaa iseseisvumine
  • Sinn Feini
  • Majandus
  • Sisepoliitilist elu iseloomustasid
  • 1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust
  • äärmusparteide
  • hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi
  • kohustusi
  • dominioonid
  • Westministri statuut
  • Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud
  • Kuningriik
  • Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia
  • NSVL näitel)
  • Diktatuur
  • diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et
  • olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal)
  • I Diktatuuride tekkimise põhjused
  • enamlased
  • natsionaalsotsialistid
  • tugeva käe poliitika”
  • Adolf
  • Hitler
  • II Diktatuuride kehtestamine
  • otsese vägivalla või riigipöördega
  • pooleldi demokraatlikul teel” - st. et
  • IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas
  • kaart nr 138)
  • Eesti vabadussõda ( aeg, osalejad, põhjused, tähtsamad
  • sündmused, tulemused/tagajärjed, võidu põhjused)
  • Tulemused/ tagajärjed
  • Võidu põhjused
  • Eesti Vabariik 1920-1940 (sisepoliitika, majandus
  • välispoliitika)
  • Hitleri-Saksamaa (Hitleri ambitsioonid riigi laiendamiseks
  • holokaust, Hitleri edukuse/ebaedukuse põhjused)
  • Saksamaa endise võimsuse taastamine
  • Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased
  • sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas
  • Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone
  • a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus
  • Wehrmacht
  • a.- sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe
  • a.- Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni
  • Austria liitmist
  • Müncheni konverentsi
  • Holokaust
  • II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal
  • Hitleri võimuletulek
  • kantsleriks
  • Juhiks (Führer`iks)
  • NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222
  • Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus
  • A) Sisepoliitikas
  • massilist terrorit
  • Pikkade nugade öö”
  • a
  • Kristalliöö” 1938.a
  • GESTAPO
  • Mein Kampfi”
  • NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned
  • Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225
  • B) Majanduses
  • NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226
  • C) Välispoliitikas
  • Konverentsid II MS ajal ja järel (Teheran, Jalta, Potsdam
  • Pariis – aeg, osalejad, otsused)
  • Teherani konverents ( Iraani pealinnas Teheranis)
  • Jalta konverents ehk Krimmi konverents (NSVL Krimmis)
  • Potsdami konverents
  • Pariisi rahukonverents
  • Eesti II MS ajal (osalemine sõjas, NSVL ja Saksa
  • okupatsioonide mõjud, II MS tagajärjed Eestile)
  • Baaside leping

Kommentaarid (1)

kartroomae profiilipilt
kartroomae: Korralik.
21:44 05-06-2013


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
43
docx
12 klassi esimese kursuse ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
92
docx
Maailm 20-sajandi algul
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
33
docx
11-klassi ajaloo üleminekueksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !