Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi
olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest
Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi
Viidi Tseljabinski oblastisse, kus töötasid edasi ka Eesti NSV juhtivad asutused. Kunstiinimestest moodustati Jaroslavis Riiklikud Kunstiansamblid 1942 algas rahvuslike väeosade moodustamine: tööpataljonides olevatest ja Venemaa eestlastest formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (u 30000 meest, 88% olid eestlased). Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest). Uuesti rindel alles 1944. aasta suvel, kui sõda taas Eestisse jõudis. 2. Saksa vägedes Mittesaksa üksuste moodustamine Wehrmachti koosseisus polnud lubatud, võis moodustada üksusi tagalateenistuseks. · Ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest.
oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse
Saduff kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud Ajaloo põhietapid: · Varadünastiline 3000-2650 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes liitis Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks, rajas uue pealinna Memphis; kujunes välja hieroglüüfkiri; sai alguse ulatuslikum vase kasutamine, kuid kasutati ka kivist tööriistu · Vana riik 2650-2100 eKr sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg; suured püramiidid Gizas; naabermaadega läbikäimine hõre; kujunesid välja peaaegu kõik egiptuse tsiv-i olulisemad tunnused; langes sisesegaduste tagajärjel · Keskmine riik 1950-1650 eKr maa ühendasid taas Ülem-Egiptuse valitsejad Teebast; riigi juhtimisel olulised ka piirkondade noomide asehaldurid, kelle tahet valitseja pidi arvestama; Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp
nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent uurimisreisid kestsid edasi ja asustus
Kõik kommentaarid