Suured maade avastused (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

P+
Suured maadeavastuse.

Põhjused:

Uudishimu

Soov saada rikkusi

Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu.

Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse

Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest:

Mõlemad olid mereriigid , mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused.

Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell , arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult.

Lõppes reconquista – Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta.

Portugallaste esimesed retked.
Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige Aafrika, sest oletati, et seal leidub kulda. Neid ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique. 30 aastaga jõuti välja Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte .
Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486 -1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse.

Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti , hiljem Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica , Venezuela ranniku.

Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.

Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga.

Vasco da Gama merereis Indiasse.
Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498 .a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast jõudis da Gama vürtsilaadungiga tagasi koju. Vürtsikaubandusest sai Portugali monopol.

Magalhaesi reisi eesmärk oli leida läänetee Indiasse ja Vürtsisaarteni. 1519.a. alustas ta oma reisi Hispaaniast Sanlucari sadamast, ületati Atlandi ookean, sõideti piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunasse, kuni leiti mandri lõunatipust väin, mis nimetati Magalhaesi järgi, ületati Vaikne ookean ja jõuti Filipiinidele , kus Magalhaes sai surma kokkupõrkes pärismaalastega, seejärel sõideti läbi India ookeani ümber Aafrika mandri ja läbi üle Atlandi ookeani tagasi Hispaaniasse.
Selle reisi tagajärjed polnud majanduslikus mõttes kasulikud, sest avastatud lääneteed polnud otstarbekas kasutusse võtta ja kogu ekspeditsioon oli kandnud raskeid kaotusi. Pikendati Tordesillase lepingu joont üle pooluste ka Vaiksele ookeanile.

Maadeavastuste tagajärjed.
Euroopale
Avastatud maadele
Uued kolooniad
Rööviti paljaks
Tekkisid kauba ja fondibörsid
Rahvas orjastati
Hindade revolutsioon
Hakkasid levima uued haigused – rõuged, koolera
Teadused arenesid kiiresti
Kultuurid hävitati
Feodaalsuhete lagunemine
Muudeti kolooniateks
Euroopasse toodi uusi kultuure – mais, tomat , kartul , tubakas, küüslauk, maapähkel, kakao
Indiaanlaste arv vähenes
Euroopasse toodi uued haigused – süüfilis

Enamik teadlasi arvad , et indiaanlased on pärit Aasiast, sest:

Indiaanlaste kehaehituses ja näojoontes on mongoliidseid jooni.

Indiaanlastel on pigmendilaik, nn. “mongoli laik”, mis on omane asiaatide lastele.

Indiaanlastel ja asiaatidel on sarnased usulised kujutelmad

Arheoloogilised leiud on sarnased

Pole leitud vanemaid luustike kui 3000 aastat

Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa oli omavahel ühendatud jääkilbiga, mida mööda sai Aasiast jahiloomade kannul tulla Ameerikasse inimene

Ühised ja erinevad jooned asteekide , maiade ja inkade kultuuris.
Ühisjooneks kõigis kolmes kultuuris on kõrgel tasemel arhitektuur , samuti kõrge teaduste tasa (kuigi maajadel, oli haridus kättesaadav vaid vähestele) ja usund – austati enam-vähem sarnasid jumalaid ja ohverdati inimesi (kuigi inkade puhul polnud religioon nii tähtis ja inimesi ohverdati väga harva.
Erinevusteks ongi hariduse omandamise võimaluse piiratus maajade riigis erinevalt asteekidest ja inkadest, preesterkonna ja seega ka usundi väiksem tähtsus inkade riigis ja inkade puhul kirja puudumine sõnalise info edastamiseks.
12. Ühised ja erinevad jooned asteekide, maiade ja inkade ühiskonna ja riigikorralduses.
Ühisjoonteks kõigis kolmes riigis on elanikkonna jagunemine ülikkonnaks ja lihtinimesteks (kuigi inkade puhul jagunes ka ülikkond paljudeks eri astmeteks), kõigis kolmes riigis oli olemas orja seisus.
Erinevusteks on see, et inkade riik oli tugeva tsentraalvõimuga suurriik, samas kui maajade ja asteekide riigid olid nõrga keskvõimuga. Inkade preestri seisus oli vähem priviligeeritud ja väiksema mõjuvõimuga kui teistel. Inkade riik oli totalitaarne.

Hispaanlaste vallutuste tagajärjed indiaani kõrgkultuuridele.

Indiaanlaste kõrgkultuuride loomulik areng peatus

Indiaanlaste riigi alistati

Indiaanlaste kultuurisaavutused hävitati

Hindamatud kunstiaarded rööviti, tükeldati, sulatai üles ja veeti Euroopasse.

Indiaanlaste arhitektuurimälestised purustati

Indiaanlaste raamatukogud põletati, hävis ka suuline pärimus.

Mehhiko rahvaste algupärased kirjasüsteemid vajusid unustusse.

Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses vallutajatega, inkvisitsiooni julmuse, üle jõu käiva orjatöö ja sissetoodud nakkushaiguste tõtt

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

filiipo Õppematerjali autor

Põhjused, tagajärjed

põhjused tagajärjed

Sarnased õppematerjalid

doc

Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad

· Kontrollile allusid kõik inimese toimingud sünnist surmani. · Oli korralik teedevõrk ja kulleriteenus, et saaks kiiresti edastada teateid ja paigutada sõjaväge. 9. INDINAANIRIIKIDE HÄVIMISE PÕHJUSED (tv.100) · Eurooplaste relvastu ületas indiaanlaste oma, sest neil olid tulirelvad · Eurooplastel oli mõeldud konkreetne strateegiline kava indiaanlaste ala hõivamiseks · Indiaanlased ei olnud ühtsed, erinevate hõimude vahel olid vastuolud 10. SUURTE MAADE AVASTUSTE TAGAJÄRJED / TULEMUSED EUROOPALE JA AVASTATUD MAADELE (tv.96, 101) · Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad · Leidis aset oluline hinnatõus nn. hindade revolutsioon · Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta · Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt · Avastatud piirkondade koloniseerimine

Ajalugu

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Nii Euroopas kui mujal maailmas levisid uued kultuurinähtused Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta Põllumajanduse areng Lääne-Euroopas kiirendas feodaalsuhete lagunemist Töönduse areng, mis pani aluse industrialiseerimisele Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi: kartul, tomat, mais ja tubakas Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast,

Ajalugu

doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj

Ajalugu

doc

Keskaeg II

MAALIKUNST · Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud. · Initsiaalid esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6 2009 veebruar · Makedoonia Alkesander jõudis Indiani

Ajalugu

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele

Ajalugu

docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis uute ettevõtete loomiseks (näiteks kujutelmad erilisest kullamaast - Eldoradost). 1492 lõppes Pürenee poolsaarelt araablaste väljaajamine (hisp k reconquista – tagasivallutus). Võitlemisest vabanenud Hispaania ja Portugali aadlikud otsisid enesele tegevust. Nad moodustasid põhikaadri 15.-16.saj maadeavastustel ja avastatud maade vallutamisel ning neid nimetati konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina

Ajalugu

doc

2. kursuse 3. töö

15.-16. saj: laiendati riigi territooriumi, kuid vähenes keisrite võim, Karl V on üks silmapaistvamaid, tema valdused piirasid Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg, Nürnberg ja Frankfurt. Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi. Martin Luther: saksa reformatsiooni tähtsaim juht, oli preester, õppis teoloogiat, käis ülikoolis, elas ordukloostris, elu lõpul sai professoriks

Ajalugu

doc

Varauusaeg Euroopas

(Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e

Ajalugu

Rohkem sarnaseid