Suurbritannia ja Prantsusmaa: monarhia ja vabariik (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20

Ajalugu

19

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12

Ajalugu

16

docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

- valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek. · Prantsusmaa 1920.-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul) 2. Majandus: + reparatsioonid, maaalad aga miinuseks oli võlg USA'le. Majanduses

Ajalugu

52

docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus ­ Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

193  Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5  Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.  Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.  USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193  Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6  Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.  Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193  Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7  Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193  Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8  Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193  Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9  Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine

Ajalugu

40

docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

siis inimesed võtsid liiga kergesti endale laene. 2. Milles seisnes Roosvelti uus kurss? Uus kurss seisnes ulatuslikes majandusreformides riigis. 3. Lõpeta laused. a) 1933. Aastat on peetud majanduskriisi lõpuks sest, siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. b) Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. Aastate teisel poolel Roosvelti reforme rakendama. c) Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli palju riike, mis olid Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal d) Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega. 3.Demokraatia 1920.-1930. aastail. Võidukäik või kriis? Õpik 1. Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pärast Esimest maailmasõda? Kuna tänu võitmisele kasvas suurriikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia ­ Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus. 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev (tsepeliin), kolm

Ajalugu

Kommentaarid (0)