Suur Prantsuse Revolutsioon (20)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789–1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed režiimid.
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus , talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust.

Kriisi põhjused
Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette 'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises. Suurt kahju tõi kuningannale eriti kaelakee afäär, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida.


Majanduskriis ja selle likvideerimise katsed
Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot , kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 1774–1776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegeklikuks majandusjuhiks sai Šveitsi päritolu pankur Jacques Necker . Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majadnust vee peal pikaajaliste laenudega, mida ta tänu oma laialdasele tutvusringkonnale hõlpsalt ka sai. Ent sellega lükkas ta vaid kriisi edasi, kuna riigieelarve jäi endiselt miinustesse. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma . Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. Kuid et kulutuste suurenemine tõstis tunduvalt maksukoormust ning rahvas muutus üha rahulolematumaks, pidi Calonne peagim otsima uusi võimalusi. Selleks otsustas ta viia läbi Turgot' poolt üritatud reformid . Kuid taas põrkuti aadelkonna vastuseisule. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud ning pehmendada nende maksustamist sellega, et nimetas selle "annetuseks", kuid ülikud polnud sellest endiselt vaimustuses ning nõudsid kriisi lahendamist teiste vahenditega. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne , kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid , kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid (muudatusi, ka maksude tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais.

Generaalstaatide valimised
1788. aasta lõpus ning 1789. aasta alguses pandi paika generaalstaatide valimiste põhimõtted ning otsustati, et aadlike ja vaimulike seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 ning kolmanda seisuse esindajaid sama palju kui neid kokku- 600. Samas jäi selgusetuks, kas hääletatakse seisuste kaupa, nagu vanasti, või on igal saadikul oma individuaalne hääl. Seda viimast taotlesid mõistagi peamiselt kolmanda seisuse esindajad.
Valimiste ajal tekitas skandaali abbé Emmanuel -Joseph Sieyès, kes avaldas oma kuulsa brošüüri "Mis on kolmas seisus?"
Mai alguseks olid generaalstaadid valitud ning ühtekokku oli saadikuid umbes 1150 ehk veidi vähem kui algselt plaanitud. Enamik kolmanda seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka vaimulikke ja aadlikke, ning suur osa vaimulikest pooldas reforme, liberaalseid aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et igal saadikul oleks oma isiklik hääl.

Revolutsiooni käik

Generaalstaatidest Asutava Rahvuskoguni
Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks (Assemblée nationale) ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest ) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly , kellest sai peagi Pariisi linnapea .

Bastille ' vallutamine
Prantsusmaa rahva seas tekitas esialgu suurt rahulolu arusaam, et kuningas on otsustanud toetada liberaalsete reformide teed. Kuid peagi tekkis nende seas viha, kui Louis XVI vallandas 1789. aasta juuli alguses eelmisel aastal taas majandusjuhiks saanud Neckeri ning püüdis luua tagurlikuks peetavat valitsust. 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Ka vangla ülem oli suhteliselt rahumeelne ning heatahtlik mees, kuid rahvamasside stiihiline viha pöördus just tema kui vihatud vägivallavõimu esindaja vastu. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma. Vanglaülem tapeti kohapeal ning tema pea aeti teiba otsa, rahvahulk marssis sellega aga mööda Pariisi tänavaid. Oli alanud stiihilise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Suur Prantsuse Revolutsioon #1 Suur Prantsuse Revolutsioon #2 Suur Prantsuse Revolutsioon #3 Suur Prantsuse Revolutsioon #4 Suur Prantsuse Revolutsioon #5 Suur Prantsuse Revolutsioon #6 Suur Prantsuse Revolutsioon #7 Suur Prantsuse Revolutsioon #8 Suur Prantsuse Revolutsioon #9 Suur Prantsuse Revolutsioon #10 Suur Prantsuse Revolutsioon #11 Suur Prantsuse Revolutsioon #12 Suur Prantsuse Revolutsioon #13 Suur Prantsuse Revolutsioon #14 Suur Prantsuse Revolutsioon #15 Suur Prantsuse Revolutsioon #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 428 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sanderli Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga põhjalik ülevaade prantsuse revolutsioonist

Mõisted


Kommentaarid (20)

fzzz profiilipilt
fzzz: VVääggaa vvääggaa ppõõhhjjaalliikk jjaa aaiittaass
19:44 05-12-2011
sevenfold4 profiilipilt
sevenfold4: päris norm oli. Eks näeb homme mis hinde saab.
19:31 15-05-2011
uinuvkaunitar profiilipilt
Silva Soosalu: olen toetumas sellele materjalile täielikult.
18:49 25-05-2011


Sarnased materjalid

56
doc
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
21
doc
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
7
doc
Prantsuse revolutsioon
6
doc
Prantsuse revolutsioon
3
doc
Suur Prantsuse Revolutsioon
7
doc
Suur Prantsuse revolutsioon
3
docx
Suur Prantsuse revolutsioon
5
doc
Suur Prantsuse Revolutsioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !