Suur Liivakõrb (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

doc

SUUR LIIVAKÕRB

...................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2. KLIIMA Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses

Geograafia

7

odt

Namibi kõrb

vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem. Namibi kõrbe keskosas on aga väga kuiv kliima ja vähe taimi. Temperatuur on aastaringi 15-20º C. Maapinnal on kuumarekordiks mõõdetud 66º C. Namibi kõrbe lõunaosa on liivakõrb ning põhjaosa on peamiselt kivikõrb. Joonis 3. Kliimadiagramm Namibi kõrbe lõunaosas asuvast Lüderitz''ist Joonis 2. Kliimadiagramm Namibi kõrbe keskosas asuvast Wavis Bay'st 3. Kõrbete tüübid Liivakõrbe tunneb kergelt ära tuule kujundatud liivaluidete tõttu. Liivakõrb on kõige levinuim ja soodsaim kõrbetüüp elusolenditele, sest liivakõrbes on veevarud tunduvalt suuremad kui soola-ja

Geograafia

6

doc

Namibi kõrb

Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk saavad seal kokku. SADEMETE HULK NAMIBI KÕRBE LINNADES  KÕRBE TÜÜP Namibi kõrbe lõunaosa on luideterohke liivakõrb, kus jõed imbuvad maapinda. Põhjaosa on valdavalt kivikõrb, mis on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, kuigi kohati on sealgi liivakõrbe. NAMIBI KÕRBE LÕUNAOSA NAMIBI KÕRBE PÕHJAOSA TAIMED JA LOOMAD Namibi kõrbes on üle 600 erineva taimeliigi ning paljud neist on väga erilised ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Üks tuntumatest seal kasvavatest taimedest

Geograafia

17

doc

Austraalia parasvöötme kõrb

Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui

Geograafia

15

ppt

Kõrbed

km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320 m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas

Geograafia

14

ppt

Austraalia ülevaade

Tasmania (Tasmaania) Australian Capital Territory (Austraalia Pealinnaterritoorium) Northern Territory (Põhjaterritoorium)  Pealinn on Canberra, mille koordinaadid on 35° 18' lõuna pikkust ja 149° 08` ida laiust Lõunapöörijoon läheb läbi Austraalia Austraalia suhteliselt tasast rannikut uhuvad India ja Vaikne ookean. Põhjarannik on rohkem liigendatud, seal asuvad Carpentaria laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem. Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis.  Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne-

Geograafia

10

odp

Namibi Kõrb

km. Ulatub Kapimaast Angolani. Laius on lõunas 70-130 km ja põhjas 30-50 km. Tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 ­ 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm.  Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad vajavad eksisteerimiseks vett,toitu ja kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma

Geograafia

11

doc

Namibi kõrb

Seal asub ka Sossusvlei rahvuspark, kus on maailma kõrgeimad liivaluited (kuni 300m). Kütid- korilased on seal elanud juba 750.000 aastat. Peamiseks maavaraks on teemantid, mida kaevandatakse liiva seest ning jõgede põhjast. Lisaks teemanditele kaevandatakse sealt ka tsinki, tina ning volframi, plaatinat, kulda, väävlit ja soola. Sealt on otsitud ka naftat, kuid edutult. Kõrb tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 m kõrguseni. Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid lõunaosas kaljukõrb. Kliima iseärasused Piki rannikut põhja poole kulgeva külmaBenguela hoovuse tõttuon rannikuala kliima jahe jakuiv. Keskmine t0 jaanuaris17-19 0C , juulis 12-150C. Kalaharis on keskmine t0 suvel 25-30 0C, talvel 15-20 0C. Namibi kõrb paikneb suvise vihma alal, mis tähendab seda, et sademed langevad oktoobri algusest kuni maini. Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid

Geograafia

Kommentaarid (0)