VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest.
2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2. Suhteline poliitiline stabiilsus. 3. Elujärje paranemine. 4. Majanduskriisist suudeti väljuda ilma demokraatiast loobumata. Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete suur mõju. 2. Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad. 3. Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine. 4. Majanduskriis 1929 – 1933 tabab tunduvalt valusamalt. Reeglina toimuski loobumine demokraatiast. Üheks põhjuseks oli hirm kommunismi ees. Arvati, et tugev võim aitab säilitada kehtiva riigikorra. ISELOOMULIKKU 1920. AASTAIL: 1. Suur osa keisririikide aladel tekkinud riike valis demokraatia. 2. “Vanades dem
o Kujuneb reklaamitööstus. o Igale inimesele muutusid kättesaadavaks elektrilised majapidamismasinaid: külmkapp, pesumasin, tolmuimeja, kodukeemia. o Väga kiiresti kasvavad ka töötajate palgad, millega kaasneb rikastumine. Poliitika · MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane
Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE)
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsion
seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2. Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover 3. 1929 majanduskriis, massiline vaesumine 4. 1932 USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 5. Roosevelti reform NEW DEAL (uus kurss) tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, tõstis makse, suurendas riigivõlga 6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, hoolitsemine abivajajate eest (töötutele abiraha, vanuritele pension, vasetele peredele toetused), põllumajanduse reguleerimine (tootmispiirangud), riigi kontroll panganduse üle. 7
vahetusel sovinism(marurahv Dreyfus uslus) afäär(Poliitiline skandaal Pr 1890- 1900) Suur sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik rikas ja omas mõjuvõimsaid
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni.....................
Kõik kommentaarid