Suur Arkaan (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

55

pdf

Astroloogilised tõlgendused

inimesel oma tegude eest vastutada, nii heas kui halvas. Järgneb Saturni transiitide teejuht: Saturn-Päike vastutuse suurenemine või tuhvli alla sattumine Saturn-Kuu üksindus, isolatsioon; tunne, et keegi ei toeta; ressursside kindlustamise vajadus. Saturn-Merkuur olulised otsused, koormav paberitöö, õpingud Saturn-Veenus suhetes kohustuste võtmine või neist loobumine, piirangud rahatehingutes Saturn-Marss artriit, füüsilised piirangud, füüsiline vigastus, suur väsimus, raske töö Saturn-Jupiter kontrollitud laienemine Saturn-Uraan ärritus, uute eesmärkide aeglane saavutamine. Millegi uuendusliku tegemine. Saturn-Neptuun haigus, väsimus, ressursside ammendumine, meeleheide, lootusetus. Ennustavas astroloogias on see olulisim terviseprobleemide näitaja. Saturn-Pluuto blokeeritud energia viib purseteni, mis võivad osutuda vägivaldseteks; melanhoolia; tunnete süngus; mustas augus olemine.

Astroloogia

12

docx

GIS 2 referaat

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Kaardi loetavus, esteetilisus, sisu korrektsus ja kasutusmugavus. Referaat  Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Kaart on üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või muu taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida. V�

Geoinformaatika

42

docx

Geoinfosüsteemid

5. GIS-i teenust vajavad inimesed e kliendid 17. GIS ajalugu ja tekkepõhjused. GIS-i sünnikoduks peetakse Harvardi Ülikooli arvutigraafika laborit ning sünniajaks 1960- ndaid aastaid. Seal loodud arvutiprogramm kandis nime - SYMAP - ning see kasutas punkt- ja pinnalisi objekte ja suutis luua digitaalse maatriksi. Kompaktsest geoinformatsiooni süsteemist saab rääkida 1960-ndate lõpu ja 1970-ndate alguse Kanada puhul. GIS-i tekkepõhjused 1. Suur maa-ala, mida on vaja pidevalt jälgida 2. Vajadus ühtse andmebaasi järele, kus oleks võimalikult palju infot bio-geosfääri erinevate aspektide kohta 3. Vajadus andmeid analüüsida, teha prognoose, koostada mudeleid 18. Mida saab GIS-i abil teha (millistele küsimustele annab vastuse), kus kasutatakse. GIS-i abil saab vastuseid järgnevatele küsimustele:  Mis asub asukohas ... ? Asukohapäringud  Kus asub objekt ... ? Otsingupäringud

Geoinfosüsteemid

80

pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid.  Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta.  MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia

12

doc

KARTOGRAAFIA

Tehnoloogiline skeem annab ülevaate kaardi koostamise tööetappidest ja näitab nende kulgemise järjekorda (ettevalmistustööd, väkikaardistus, digikaardistus, kontroll). Tootmisprotsessi on kaasatud veel projekteerimine (konkreetse kaardi tootmiseks vajaliku projekti koostamine), trükiks ettevalmistamine ja trükkimine. 75. Mis on kaardi koostamine ja millistest osadest ta koosneb? Kaardi tegelik, füüsiline valmistamine. Hõlmatud suur hulk erineva valdkonna spetsialiste. Toimub vastavalt tehnoloogilise skeemile. 76. Milliseid materjale kasutatakse kaartide koostamiseks? Kaardi koostamise materjale kolme liiki: (1. Põhimaterjalid-saadakse kaardi sisu põhielemendid. 2. Täiendavad-koostatakse või täiendatakse sisu üksikuid elemente. 3. Informatiivsed-kaardistatava ala või tema kohta täiendav info, kvaliteedi või kvantiteedi hindamiseks ajalik info) Andmete kogumine (mõõdistamine/mõõtmine,

Kartograafia

17

docx

Nimetu

avenüüd, uskudes, et see on parim lähenemine, sest see on lugejatele kõige lihtsamini arusaadav (Joonis 14[b]).[15]  Metrookaart kui graafilise disaini zanr (Joonis 14). Osa L liinist Brooklinis a) Vignelli kaardil, b) Kickmapil c) Tauranac-Hertz'i kaardil. [15] Mõnikord tegi ta jällegi vastupidi geograafiliselt stilistilisi lihtsustusi, et aidata sõitjaid. Näiteks, Queens Boulevard, suur maantee Queensis. Hiljutised kaardid ei kajastanud selle suhteid metrooga, sest nad kas ignoreerisid seda täiesti nagu Vignelli kaardil, näidatud joonisel 15[a] või jätsid selle tahaplaanile nagu praegusel MTA kaardil näidatud joonisel 15[c]. [15] Oma kaardil stiliseeris ta Queensi Boulevardi sirge joonena ( joonis 15 [b]). ,,Ma otsustasin nii teha, et kasutajad märkaksid kergesti seda rada ja saaksid kindlaks teha ''rada vahetavad'' metroo liinid, mis mööda seda liiguvad"

Karjäärinõustamine

12

docx

Vookaardid

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuur Vookaardid Kodune töö õppeaines „Geoinformaatika I“ Juhendaja: Anne Kull Tartu 2014 SISUKORD: SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA.............................4 1.1 Vookaartide erinevad tüübid..............................................................................................4 2. KVALITEETNE VOOKAART...............................................................................................7 2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest.........................................................................7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE...............................................

Maastikuarhitektuuri üldkursus

29

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks ­ piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto). · Vektor ja rasterandmete võrdlus. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa Täpsus sõltub algallika täpsusest Ei sõltu algallikast (piksli suurusest)

Kartograafia

Kommentaarid (0)