1.Mida peetakse Suure depressiooni põhjusteks? Suurt tööliste vallandamist, sest siis töötajate ostujõud vähenes ja paljud inimesed olid näljas. Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Pangandu
Arutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna
RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid sõjajõu ähvardusel lepingule alla kirjutama. Kõige raskemad tingimused suruti peale Saksamaale Versailles' rahuga. Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit, selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja et arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Rahvasteliit
Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L.Bleriot lend üle La Manche` i väina Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj.algul monopolide kujunemine Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine? Kapitali väljavedu: kolooniatesse (tooraine,maavarad, odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse majanduse kasvu soodustus: raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine nt. Kiele ja Panama arengu ebaühtlus – majanduse ebaühtlane areng viis suuriikide vaheliste suhete teravnemiseni
lahendamist. Vaid see võimaldab tagada kogu euroala stabiilsuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu on euroala riigid viimaste aastate jooksul kokku leppinud uutes ja varasemast karmimates eelarvereeglites ning loonud ühtseid kriisi lahendamise fonde. Algatatud on ka täiesti uus pankade järelevalve protsess, mille raames luuakse Euroopa Keskpanga juurde ühtne järelevalvemehhanism (single supervisory mechanism). Majanduskriis tõendas veenvalt, et probleemide lahendamisse tuleb kaasata kõik riigid, sest majandus- ja rahaliidus oleme ju üheskoos. 3. Euroopa ühisraha kehtestamise etapid. Euroopa ühisraha kehtestamise etapid. Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas: · kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine); · Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist
Kõik kommentaarid