Suulise eksami (11 küsimuse) konspekt (1)

SPORDISOTSIOLOOGIA EKSAMIPILETID
1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui
teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid)
Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes.
Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset
spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on:
kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades,
mida nad moodustavad;
kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate
ühiskondade;
määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu;
uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi
ja norme spordis;
selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused ( soolised , klassi, rassilised )
määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena,
ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena);
uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
Kokkuvõttes, spordisotsioloogias on oluline:
mõtelda kriitiliselt ning mõista sotsiaalseid probleeme ja teemasid ;
meeles pidada, et sport on sotsiaalne nähtus, mitte vaid füüsiline sooritus,
mõista, toime tulla ja muuta omaenda elu, mis puudutab sporti;
mõista, kuidas oleks võimalik muuta paremaks oma ja teiste spordi maailma.
2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – funktsionalism
ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse
sporti)
Funktsionalistlik teooria, seletamaks ühiskonna või teiste sotsiaalsete süsteemide toimimist, käsitlevad ühiskonda vastastikuses seoses olevate osade organiseeritud süsteemina ning põhihuviks on sellest tulenevalt selgitada suhteid sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku (ühiskond, grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse sfäärid, grupiliikmed) vahel. Mida annavad osad terviku säilitamiseks? Kuidas mõjutab terviku struktuur tema osi? Funktsionalismi põhiküsimuseks on: Milline on ühiskonna iga osa (s.h spordi) konkreetne funktsioon, kuidas see aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja efektiivsele toimimisele tervikuna ?
Konfliktiteooria baseerub suures osas Karl Marxi ( 1818 -1883) ideedele, kelle jaoks
sotsiaalne kord oli alati problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil.
Konfliktiteoreetikud näevad ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis
on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Nad oletavad, et raha, rikkus ja
majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning kuidas see toimib.
Samuti ollakse seisukohal, et sotsiaalne elu pöörleb majanduslike huvide ümber ja et
inimesed kasutavad oma majanduslikku võimu sundimaks ja manipuleerimaks teisi
aktsepteerima nende maailmavaadet kui õiget.
Kuidas ja millal sportlased võõranduvad oma kehast?
Kas ja kuidas sport annab oma panuse sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse
eksisteerimisele ühiskonnas?
Kuidas kommertsialiseerumise protsessid muudavad sporti ja mõjutavad sotsiaalseid
suhteid ühiskonnas?
Kuidas majanduslikku võimu omavad inimesed kasutavad sporti oma huvide
edendamiseks?
3. Spordi ajalooline kujunemine (kirjelda spordi konstrueeritud olemust, spordialade
institutsionaliseerimise protsessi, globaalse spordi kujunemist ja levimist)
Teiste sõnadega, midagi ei ole olemas enne, kui see on konstrueeritud. Ja miski ei püsi, kui seda ei konstrueerita üha uuesti ja uuesti. See kehtib ka spordi kohta üldiselt ning üksikute spordialade puhul eriti.
Kuigi sport omab sotsiaalseid tähendusi ja hoolimata tundest, et seda saab ühiskonnas käsitleda ja vaadelda suhteliselt autonoomse väljana, on sport siiski vaid sotsiaalne konstruktsioon . Sport on suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata sellele, et “spordi“, kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu.
Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole
konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel
on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis -kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka
spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid , aeglaselt modifitseeritud selleks, et
ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi.
Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil
mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku
hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. pordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad ; tehnoloogia täiustumine või uued materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks.
Joseph Maguire (1999) käsitlusele tuginedes võime rääkida globaalsest sportistumise süsteemist. Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid , pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik mõõde, mis tähendab raha üleilmset liikumist; 4) meediakujutiste ja informatsiooni (ajalehed, ajakirjad, raadio, TV, film , video, internet ) liikumine; 5) ideede, ideoloogiate ja sotsiaalsete liikumiste levimine.
Spordis endas või viimastel aastakümnetel täheldada kahesuunalist arengut: üheltpoolt “spordi sportistumine” ja teisalt “spordi anti-sportistumine”. Paljudes riikides on “spordi sportistumine” kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi kujunemise. Sellele spordivormile on omased liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja kahjulikud treeningmeetodid. Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil. Bertolt Brecht oli üks tuntuimatest võistluse, rekordite ja sellega liituva riski pooldajaist.
4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid – Allen
Guttmanni põhjal)
Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset seotud tunnust:
1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega.
Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses
maailmas;
2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud sünniõiguse
ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on;
3. Spetsialiseerumine : DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid ) spetsiaalselt valmistatud (ja pühendunud);
4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid määravad eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, mängutehnikat ja osalemistingimusi. Strateegiad sünnitavad ratsionaalselt kontrollitud treeningmeetodid;
5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt rahvusvahelisel, rahvuslikul ja kohalikul tasandil. Inimesed nendest organisatsioonidest kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist, organiseerivad sündmusi, kinnitavad rekordid , teostavad sportlaste jt spordi osaliste järelevalvet ja karistavad neid;
6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite, mõõtmise ja statistika rohkus . Kõik,
mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena;
7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon .
5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine (kirjelda globaliseerumise
ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi
kommertsialiseerumise olulisemad tunnused)
Hannerz eristanud lokaalses kultuuris kolm võtmevoolu (vt Houlihan 1994). Esimene puudutab kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Teine vool (rahvuslik) asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Rahvusliku identiteedi arendamine, säilitamine ja täiustamine on iga riigi, milles spordi roll on oluliseks tunnistatud, võtmevastutused. Kolmas vool on “ elulaad ” (“form of life”), mida ta kasutab viitamaks “habituaalsele lootusele ja meelelaadile”, mis määratlevad igapäevast elu.
Kommertsialiseerumise tunnused:

• Suure valikuvõimalusega turg
  
• Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist
  
• Spordi äristumine
  
• Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid)
  
• Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne)
  

Muutused võivad aset leida:
• Spordialade struktuuris ja eesmärkides
• Sportlaste, treenerite ja sponsorite orientatsioonides
• Organisatsioonides, mis toetavad ja kontrollivad sporti
6. Sotsialiseerimine spordis (ava peamised mõisted – sotsialiseerimine, sotsialiseerimise
agendid , sotsialiseerimise tegurid; kirjelda peamisi tegureid, mis mõjutavad spordis
osalemist ja spordist loobumist; kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu)
Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis
tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk
lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Olles eluaegne protsess, saab rääkida
ka desotsialiseerimisest, mille käigus õpitakse loobuma varem omandatud rollist ning
resotsialiseerimisest, mille jooksul omandatakse uusi väärtusi ja norme, selleks et täita uut
rolli ühiskonnas.
Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid , kelle ülesanne on edastada
sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond
(vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised),
kool (õpetaja), massimeedia , sport ( treener , treeningkaaslased).
Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka sisenemine uue liikmena (neofüüdina) erinevatesse gruppidesse .
Selleks et identifitseerida faktorid, mis võivad avaldada mõju spordis osalemisele, on spordi
sotsialiseerimise uurijad viimase kahekümne aasta jooksul pühendunud oma tähelepanu
peamiselt sotsialiseerimisele sporti (Patriksson 1995) - individuaalsed tegurid, sotsialiseerimise agendid ja sotsiaalsed tingimused.
Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, viiakse madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, täiskasvanute poolt lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi. Ülemäärane juhendamine ja suunamine näib samuti
vähendavat laste rõõmu ja sportimisentusiasmi, samuti vähendavad ka vanemate kõrged ootused.
Uurimused näitavad, et vanemad käituvad erinevalt poiste ja tüdrukute suhtes, pakkudes neile erinevaid mänge ja mänguasju, tunnustades ja karistades erinevalt nende tegevusi. Poisse julgustatakse olema aktiivsed ja osalema jõulistes tegevustes, mis toovad kaasa motoorsete oskuste kujunemise, kuna tüdrukuid vastupidi karistatakse sellesama aktiivsuse pärast ning kiidetakse passiivsete mängude eest. Kasvatusprotsessis kannustatakse seega poisse aktiivsele koduvälisele harrastusele ja tüdrukuid kodutöödeks.
7. Konformsus ja hälbimine spordis (millised on sotsiaalse kontrolli mehhanismid
ühiskonnas; kirjelda, kuidas on seotud omavahel sotsiaalne kord, sotsiaalsed normid,
konformsus ja hälbimine; mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all)
Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma (Hess jt 2000: 91). Sotsiaalne kontroll on oma olemuselt konservatiivne , püüdes olemasolevat sotsiaalset korda säilitades tagada ühiskonna stabiilsus ja toimimine . Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse sisemiseks ja väliseks.
Hälbimist saab defineerida ainult konformsuse kaudu – iga kord, kui mingi grupp kehtestab uue normi, kehtestatakse selle otsusega alati ka hälbiv käitumine.
Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks
äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida
määratletakse hälbiva käitumisena.
8. Vägivald spordis (kirjelda põhimõisteid – vägivald, agressiivsus ; nimeta olulisemad
tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiivset käitumist spordis; millised on
pealtvaatajate vägivalla põhjused ja vormid)
Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib potentsiaalselt põhjustada kahju ja hävingut.
Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses domineerida, kontrollida või teha kahju teisele inimesele.
Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist – sportaste vahetu suhtlusringkonna, treenerite või vanemate „toetus“, mängustruktuur ja reeglite käsitlemine või fännide, meedia ja ühiskonna hoiak ( Terry , Jacksoni 1985).
Pealtvaatajatevaheline vägivald:
- Otsesed põhjused (kõrged ootused meeskonna võidule, kõrge pingeseisund, vaenulik vastasseis areenil)
- Sotsiaaltekkelised põhjused (poliitilised ja geograafilised erinuevused, meedia reageering)
- Väljakusisesed põhjused (mängu tulemus, alkoholi tarbimine, kohtuniku suhtumine ja mängu vilistamine)
- Väljakuvälised põhjused (rahvahulga tihedus, temperatuur, pealtvaatajate emotsiooniline seisund, kisa /lärm/ muusika )
9. Sport ja poliitika (kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud
olnud ja millised tagajärjed sellel on olnud; kuidas on sport seotud natsionalismi ja
totalitarismiga; millist rolli mängib sport rahvusriigi identiteedi kujunemisel ja
säilitamisel; millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused)
Sport ja natsionalism – võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja sõjalist ettevalmistust. Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud Saksamaa loomisel. Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega ja süstemaatilisusega ning kasvatada isamaalisi tundeid.
Sport ja totalitarism – spordi kaudu positiivse avalikkuse saavutamine; riigi poolt suur finantseering; spordi kaudu mõjutati; riik ’ehitatab’ sportlasi; ka enne Barcelona OM’i saatis nt Nõukogude Liit profisportlasi mängudele (jäähoki, korvpall).
10. Sport ja religioon (kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need
väljenduvad; kuidas religioon mõjutab sporti)
Sarnasused – sport on uus religiooni vorm või väh religioonile sarnanev; eksisteerivad olemuslikud erinevused selle vahel, mida nim „spordi olemuseks“ ja „religiooni olemuseks“; sport ja religioon on lihtsalt kaks erinevat kultuuriliste praktikate kogumit, mis mõnikord osaliselt kattuvad, kui inimesed loovad kooselamise viise ja püüavad muuta oma elu rahuldust pakkuvaks ja tähendust omavaks.
Iidolid , eeskujud , OM – tseremoniseeritud üritus, rituaalid , sümbolid, fanaatilised poolehoidjad.
Erinevused – sport inim loomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport – materiaalsed sihid, religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – võistuslik, religioon – koostöö.
11. Sport, majandus ja massimeedia (kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng; kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv; millised on peamised meediaspordi kujutised ja sõnumid)
Tulemuste suurendamine , tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine.