mõiste moraalse käitumise aluseks on tunda ennast süüdi; jaapanlastel ei ole mitte süü vaid häbikultuur; oluline, mida teised arvavad. Seetõttu on jaapanlastel hierarhiad palju olulisemad kui ameeriklastel. Kõige kriitilisemaks peetakse lapse esimesi eluaastaid, missuguses kultuurilises keskkonnas laps üles kasvab. Millised on täiskasvanud, sõltub sellest, kuidas meid on lapsepõlves kasvatatud. Benedicti õpilane oli Margaret Mead. Uuris, kuidas teismelise iga on seotud rahvuslike suhetega, kuidas väärtushinnagutele on mõju avaldanud kultuur. Raamatud ,,Coming of Age in Samoa" 1928 et olukord ei olnud selline nagu Ameerikas, väitis et teises kultuuris on asjad hoopis teistmoodi abielueelne seks on lubatud, tänu sellele ei ole pingeid, vägistamisi jne. Ütles, et see pole inimese bioloogiast tingitud, et meil peavad olema reeglid, vaid see on mõtlemises kinni, missuguses ühiskonnas ja reeglite keskel me oleme üles kasvanud
Usk sellesse, et kunagi kaua aega tagasi olid kuldsed jumalate ajad, mitte pole head ajad eesootavad, st maailmapilt REGRESSIIVNE. Ateena jäänud sõjalise võimsusega alla teistele polistele, Spartale ja Pärsiale. Valitses DEKADENTS. Antiikühiskonnas puudus näiteks vanematel oma lastega emotsionaalne suhe. Lapsed kuulusid nö riigile, ühiskonnale. Ühikonnal oli õigus ja vastutus nende üle. Kunst on praktiline käsitööga seotud asi. Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest. Antiikühiskond oluliselt tabude vabam tänapäevast. EELSOKRAATIKUD (umbes 8. - 4. saj eKr) on näiteks Joonia koolkond, kuhu alla kuulub MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros,
Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval
loomeakt --- Romantism, geeniusekultus. Romantismi mudel analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus. 4. Populaarkultuur on otseselt seotud ärisuhetega. Kurdetakse taga teatud kultuuri kadumist. Kasulik tulu mõjutab. Ta on toodetud ja tarbitud. Romantismi ajal oli, et kunstink ei vastutanud millegi kõrvalise eest, ta vastutas aind enda loomingu eest, ta loovutas oma erilisuse, ta pidi jälgima oma südameloovust; ärisuhete
toimub. Mida nõrgemad ja vähem arusaadavamad on sisemised signaalid, seda rohkem tugineb inimene otsustes iseenda kohta oma tähelepanekutele välisest käitumisest. Inimene näeb ja hindab olukorda, selle järgi, kuidas ta seal olukorras käitub. Me vaatleme oma käitumist kõrvalt ja teeme selle alusel järeldusi, millised me oleme ja mida me tunneme. Eelkõige toimub see siis kui käitumine on avalik. 5. ENESEHINNANG. Kui inimese mina-skeem on seotud positiivsete kujutlustega endas, siis on ka tema enesehinnang kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: tegelik mina (milline ma usun end olevat), ideaalmina (milline ma tahaksin olla), oodatav mina (arusaam sellest, milliseks võime muutuda). Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. Inimest motiveerib püüd saada maksimaalselt võimalikku positiivset tagasisidet enda koha ja püüd vältida negatiivset
................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G
kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil- lest alati ei pruugi arugi saada, et tegemist on agressiivsusega. Sel juhul puuduvad impulsiivsele agressiivsusele omased ärri- tusseisundi tundemärgid. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Mida Juku ei õpi... Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni- vorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. s ellepärast käsitlebki käesolev raamat ebakindlamaks. Ta ei saanud Maikiga tõeliselt tähtsatest e eluetappi lapse sünnist kuni noorema kooliea asjadest enam tõsiselt rääkida
Kõik kommentaarid