Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. (0)

Eesti Kunstiakadeemia - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis #1

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis #2

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis #3

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis #4

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis #5

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna „esteetika“ ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet – elu ja surm – kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk – usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud.

magistratuud MDR I filosoofia essee kunst esteetika ehtekunst usk julia deville deville jewellery

Sarnased õppematerjalid

doc

Kaasaegne ehe ja ornament

kultuuri jaoks, ja seetõttu ei ole see enam kultuuri väljendusvahend6. Siiamaani nõustuvad mõned inimesed sellega, et hea maitse märgiks on dekoreerimata ese. Ornament muutus liialduseks, põhjuseta kergemeelsuseks ja lihtsakoeliseks dekoratsiooniks7. Modernismi suhe ornamenti rajas puhta vormi ideoloogia, arvati, et ornament transformeerib radikaalselt vormi, objekti või eset ja seepärast kaovad algne idee ja selle väärtus. Selle ,,moraalse" mõtte tulemuseks on ehte määratlemise muutmine. Ehe muutus samuti liigseks, marginaalseks, dekoratiivseks ja ilutsevaks. Selline idee on aktuaalne isegi täna. Liesbeth den Besten kirjutab raamatus "On Jewellery. A compendium of international contemporary jewellery", et põhjuseks miks näiteks Gijs Bakker asutas "Chi ha paura...?"8 brändi 1996. aastal on loobumine ehte dekoratiivsest rollist. "Chi ha paura...?" asutuse eesmärgiks on luua ehe, mis mängib suuremat rolli kui ainult dekoratsioon ja kaunistus9.

Filosoofia