arvestuskataloogis, arvutifailis o Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. 17. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut. Eksemplar iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisse) ja moodustab terviku Nimetus, pealkiri dokumendi alguses olevad sõnad, mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet Aastakomplekt perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu
4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. arenduspoliitika väljatöötamine komplekteerimine – valik ja hankimine arvestus ja töötlemine hoiustamine ja säilitamine evalveerimine ja dekomplekteerimine statistika 7. Mis on kogude arenduskava eesmärk? selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas 8. Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid. Vastavus komplekteerimispõhimõtetele Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus, täpsus, paikapidavus Hangitavate ressursside kvaliteet
Eesti ajakirjanduse sisu bibliografeerimine. 1915 evakueeriti Tartu Ülikooli Raamatukogu sõja eest Nizni Novgorodi, Permi ja 1918 Voronezi. 1917 likvideeriti Trükiasjade Peavalitsus, kaotati tsensuuri. Sõnavabadus vaid punastele. 1918 eraldati kirik riigist ja kool kirikust. Kõik kiriku raamatud läksid rahva omandusse. Keelati usuline raamat. Hulk raamatukogusid natsionaliseeriti. Esimese EV ajal hakkas TÜ raamatukogu täitma rahvusraamatukogu rolli, saadi sundeksemplari a. 1919. 1918 asutati Riigiraamatukogu, alates 1919 hakkas saama sundeksemplari. 1944 nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, hakkas täitma avaliku raamatukogu ülesandeid. 1953 anti Kreutzwaldi nimi 1988 nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks 1946 loodi Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu, 1947 hakati saama eesti trükisest 2 sundeksemplari. Bibliograafia ajalugu:
(Itaalias ja Venemaal kaks, sest nad ei suuda otsustada). Tegevused: · säilitab ja arendab suurt ja esinduslikku kogu, k.a välismaal ilmunud oma maad käsitlevad teavikud · tegutseb üleriigilise bibliograafiainfo keskusena · koostab koondkatalooge · juhendab teiste raamatukogude töökorraldust ja/või edendab koostööd · koordineerib teadus- ja arendustegevust raamatukogunduse valdkonnas jne. Õiguslik seisund: Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seadusandlikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. RAHVARAAMATUKOGU ehk avalik raamatukogu (Public library) Universaalse koostisega raamatukogu, mis teenindab kogu kohalikku või piirkondlikku elanikkonda ning mida tavaliselt täielikult või osaliselt rahastatase kohalikust ja/või riigieelarvest. Rahvaraamatukogu kui demokraatlik asutus: peamine ülesanne on vahendada informatsiooni ja kultuuri.
Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) 5
· Kogude kujundamise (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) eesmärk: kasutajate nõudluse rahuldamine. · Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele Tegevused kogude kujundamisel · Kogude arenduspoliitika väljatöötamine · Kogude komplekteerimine valik ja hankimine · Kogude arvestus ja töötlemine · Kogude hoiustamine ja säilitamine (säilituskava ja ohuplaan) · Kogude evalveerimine ja dekomplekteerimine · Kogude statistika Kogude kujundamiseks arenduskava · Kogude arenduskavaga määratakse kogude komplekteerimise põhimõtted, kogude korraldus ja säilitamine. · Selle eesmärk: selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas Arenduskava struktuuri näide
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5
Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata erinevatele ülesannetele ja erinevale valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd. Raamatukoguteenuste üks olulisi eesmärke on teavikud ja informatsioon lugejale tasuta kättesaadavaks teha (Talihärm, 2013). 3.2.1 Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt ka säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on samal ajal ka kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu tegevust finantseerib riigieelarve Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (Talihärm, 2013).
Kõik kommentaarid