Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tartu Ülikool
LOTE






Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot
Referaat




Koostajad: X, Y, Z
Õppejõud: ÕÕÕ



Tartu 2008

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 2
Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus 3
Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides 3
Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid 4
Riigi kaitsealade lühiiseloomustus 6
Sunda kaitstavad liigid ja nende kaitsestaatus 7
Suuremad keskkonnaprobleemid, nende lahendamise perspektiivid 9
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus



Hotspots of biodiversity – keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot- spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra , Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari , mis jäävad Wallace ’i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei , Indoneesia ja Malaisia .
Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest.

Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus


Sunda saarte üldterritooriumist on kaitse all üle 180 000 km2. Sunda saarte puhul on eriline see, et pargid ja kaitsealad on erineva kaitstavuse astmega. Näiteks Kinablu ja Gunug Gede Pangrango ja Hala -Bala on hästi kaitstud. Teised nagu Kutai Rahvuspark on peaaegu täielikult maha raiutud, seal on tihtilugu tulekahjud ning põuaperioodid. Et kindlustada pikaajaline kaitse parkidele ning kaitsealadele, eeldab efektiivset teostust nende kaitsestaatusele, selleks aga tuleb seda teadvustada ka piirkonna elanikele. Kuna selles piirkonnas elab palju inimesi, siis tuleb pöörata ka tähelepanu sotsiaalsetele ning majanduslike küsimustele, tuleb suurendada inimeste haridustaset ning muuta kohalikud tähelepanelikumaks looduse suhtes.
2004 aastal võttis Indoneesia valitsus vastu eelnõu 12 kaitstava ala ehitamiseks. Üks neist on Tesso Nilo/Bukit Tigapuluh maastikukaitseala kesk Sumatras. Sellised alad on efektiivesd pikemas perspektiivis ainult siis, kui valitsus muudab oma majandusalaseid strateegiaid. Indoneesiasse tehakse hetkel uusi rahvusparke, mis kaitseksid tiigreid kaubavahetuse eest.
Indoneesia valitsus võtab samuti vastu seadusi, mis piiraksid metsaraiet ning samuti püütakse elavdada biodiversiteedi sõbralikku majandusalast tegevust, mis omakorda aitab säilitada looduslikku mitmekesisust.

Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides


Sunda saarte biodiversiteedi tulipunkt ületab mitmeid riigipiire – riigid, mille piiresse Sunda ala jääb on Indoneesia, Malaisia ja Brunei. Erinevad riigid osalevad erineva intensiivsusega erinevates keskkonna- ja looduskaitse organisatsioonides. Kõige vähem infot on leida Brunei kohta. Indoneesia on vähemal või rohkemal määral enamike suremate keskkonna- või looduskaitseorganisatsioonidega seotud.
Friends of the Earth liikumise liikmed on Indoneesia ja Malaisia. Indoneesia teeb koostööd nii Conservation International'i, Orangutan Foundation International'i, WWF-i kui ka Global Forest Watch'iga. Samuti teeb Indoneesia Perhimpunan Pelestari Burung dan Habitat Indonesia ja ka Malaisia Looduse Ühing koostööd Bird Life'iga, mõlemad riigid on osalevad ka Save the Tiger fund'is. Indoneesia on seotud ka IUCN-iga (Rahvusvahelise looduskaitseliiduga) läbi oma riikliku Keskse Metsakaitse ja Looduse Säilitamise Direktoraadi, Malaisia aga suisa läbi kaheksa valitsusvälise ja riikliku organisatsiooni. Indoneesia programm on olemas ka Wetland International'il (Rahvusvaheline märgalade kaiste organisatsioon ) sama mittetulundusühinguga on seotud ka Malaisia. Ramsari alasid on Indoneesias kolm ning Malaisias 5. Indoneesias asub ka Green peace'i osakond . Nii Brunei, Malaisia kui ka Indoneesia on ÜRO liikmed ja seeläbi seotud UNEP-i tegevustega. UNEP teeb aga tihedat koostööd IPCC -ga (rahvusvaheline kliimamuutuste alane ekspertide kogu).
Brunei on küll üks vähestest Kagu- Aasia riikidest, mis ei ekspordi puitu (pool SKT-st magaasi ja nafta tootmisest ), kuid samas on tema osaluse kohta rahvusvahelistes keskkonna või looduskaitse organisatsioonides väga vähe infot. Asi võib seotud olla sellega, et tegemist on autokraatliku riigiga, kus sõna- ja muud vabadused pole just enesestmõistetavad.
Kokkuvõtlikult võiks kohalike endi huvi oma looduse vastu nimetada suhteliselt leigeks, aga arvestada tuleb fakti, et piirkonnas asuvate riikide valitsused on suhteliselt domineerivad ja keskkonnakaitse protsestiaktsioonides osalejaid võib oodata suisa vanglakaristus. Samuti ei soosi sotsiaalne olukord aktiivset keskkonna- ega looduskaitset – paraku tuleb keskkonnakaitse instinkt pärast tühja kõhu täitmist. Ja sealsed riigi poolt juhitud majandused – eriti Indoneesia oma – suurt hoolt ja armastust oma looduspärandi suhtes üles ei näita. Ühest küljest rõõmustava majandusliku arengu pahupooleks on aga majanduslike huvide domineerimine keskkonna üle, rahvastiku majanduslik ebavõrdsus ja linnastumise probleemid. Eelmainitud mured tõmbavad tähelepanu unikaalselt looduskeskkonnalt, hävitavad looduslähedasi pärandkultuure ja vähendavad kogukonnamentaliteeti, mille pinnalt igasugune valitsusväline loodushoidlik mõtlemine üldse võrsuda saaks.

Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid


Üle Sunda on umbes 180 000 km2 maad kaitse alla võetud. Seda on kuskil 12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast) on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #1 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #2 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #3 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #4 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #5 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #6 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #7 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #8 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #9 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #10 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #11 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #12 Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helene Urva Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Annab ülevaate Sunda hot-spoti biol. mitmekesisusest, selle kaitsest ja tulevikuperspektiividest. Tehtud aastal 2008.
bioloogiline mitmekesisus , indoneesia , okeaania , looduskaitse , keskkonnakaitse , ohustatud liigid

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
Bioloogilise mitmekesisuse eksam
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
10
doc
Bioloogiline mitmekesisus-Mõisted
46
doc
Eesti kaitsealad-referaat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
20
pdf
KK üldkursuse eksami materialid
31
pdf
BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres
48
doc
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !