Sulfiidid ja nendega seotud analoogid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas mineraale koguda ja hoida?

Lõik failist

Tallinna Ülikool
Matemaatika -loodusteaduskond
Bioloogia õppetool

Linda Kirsipuu
SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID
Referaat

Juhendaja : Tiiu Koff

Tallinn 2009
SISSEJUHATUS 3
1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID 4
2. LEVINUMAD SULFIIDID 5
2.1. Püriit 5
2.2. Galeniit 5
2.3. Sfaleriit 6
2.4. Kinaver 6
2.5. Kalkopüriit 6
3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID 8
3.1. Arseniidid 8
3.1.1 Auripigment 8
3.2. Teluriidid 8
3.2.1 Altaiit 8
3.3. Seleniidid 8
3.3.1. Neumanuiit 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Kusjuures suure enamik on anorgaanilist päritolu. Sinna alla kuuluvad ka sulfiidid ja temaga seotud analoogid, mille ühise rühma nimetuseks on kalkogeniidid. Sulfiidid on ühendid väävliga, analoogidest arseniidid on ühendid arseeniga, teluriidid on ühendid telluuriga ja seleniidid on ühendid seleeniga. Enamus ja kõige tuntumad ning levinumad mineraalid jäävad ikkagi sulfiidide rühma ja ka selles referaadis on suurem tähelepanu pööratud sulfiididele ning selle rühma levinumatele esindajatele. On käsitletud ka analoogide rühmadest igast ühest üks esindaja. Nii mõnedki kalkogeniidid on tema ühendis oleva metalli maagiks, näiteks PbS on plii maak ja ZnS on tsingi maak. Enamasti on nad hallikat värvi, aga leidub ka väga ilusat kollast värvi mineraal auripigment.

1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID

Sulfiidide ja nende analoogide üldistatud koostis väljendub valemiga XmZn, milles X tähistab mingit metalli, Z aga väävlit, arseeni või seleeni jt. väävli analooge. (Kirsimäe jt 2008)
Sulfiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille aatomis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui teiseks elemendiks on metall , nimetatakse vastavaid sulfiide metallisulfiidideks ja kui teiseks elemendiks on mittemetall, siismittemetallisulfiidiks. Kusjuures metallisulfiidides on tegemist ioonilise sidemega ja mittemetallisulfiidides kovalentse sidemega. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonides. (Isakar 2003)
Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Sulfiidsed mineraalid kuuluvad anorgaaniliste mineraalide sulfiidide rühma. Sulfiidsed mineraalid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli ja väävli aatomit. Sulfiidsed mineraalid on ka oma omaduste poolest sarnased metallidele. Neil on tihti metalne läige, suur tihedus, hea elektrijuhtivus jne. Enamiku sulfiidide kristallstruktuuri ehitus on võrdlemisi lihtne. ( Vikipedia 2006) Sulfiidide klassi kuulub üle 250 mineraalse liigi, millede seas paljud on olulisteks Cu, Ag, Pb, Zn, Ni, Co maakmineraalideks (Kirsimäe jt 2008). Suurem osa metallimaake on sulfiidsed, mis teeb need mineraalid ning neid sisaldavad kivimid olulisteks maavaradeks. Tekkelt on sulfiidsed mineraalid enamasti hüdrotermaalsed või magmalised. Seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S’ga. (Vikipedia 2006)
Sulfiididega seotud analoogid on mineraalide arvukuselt, tuntakse üle 160, edestab teisi arseen , sulfiidide analooge nimetatakse arseniitideks, näiteks FeAsS – arsenopüriit, As4S4 – realgaar ja As2S3 – auripigment. Veel on sulfiididega analoogsed telluriidid, millel on tuntud umbes 100 mineraalset ühendit, näiteks PbTe – altaiit, Ag2Te – hessiit ja AuTe2 – kalaveriit. Viimaseks mineraalse leviku poolest viimasteks analoogideks on seleniidid, näiteks Cu2Se – bertselianiit ja Ag2Se – naumanuiit.(Karik, Truus 2003)

2. LEVINUMAD SULFIIDID

2.1. Püriit

Püriit on kõige levinum sulfiid, mida leidub ka Eesti kivimites sageli, kuid hajutatult, väikeste terakestena. Püriit on keemilise valemiga FeS2, Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus . Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus on väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Püriidiga on väliselt sarnane samasuguse keemilise koostisega markasiit, mis esineb enamasti konkretsioonide ehk mugulatena settekivimites. (Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003)
Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni (Isakar 2003). Kõige suuremaid kuupide kobaraid (läbimõõt kuni 10 cm) võib leida Saastna rannalt, ka Uisu pangalt. Põhja-Eesti panga lääneosas (Valgejõest läänes) asetseb violetjaspruuni kildalise argilliidi ja tema all lasuva liivakivi vahel ulatusliku levikuga püriidikiht. Selles kihis on püriit peenekristalliline ja seetõttu jääb tema kuldne värvus sageli varjatuks ning on pigem hallikas ( Maardu karjäär). ( Kurvits 2006)
Püriit (Vikipeedia 2009)

2.2. Galeniit

Galeniit on sulfiidne mineraal keemilise valemiga PbS. Esineb kuubiliste kristallidena või tiheda teralise massina. Värvus seatinahall, metallilise läikega. Galeniit on raske, tema erikaal on üle 7.
Eestis leidub galeniiti Alam- Siluri dolomiitides Võhma ümbruses, kus polümetalne maagistumine on seotud tektooniliste lõhedega. (Isakar 2003) Galeniit ehk pliiläik on peamine plii maak. (Karik, Truus 2003)
Galeniit (Vikipeedia 2009)

2.3. Sfaleriit

Sfaleriit on tsingi ja väävli ühend keemilise valemiga ZnS. Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik. (Iskar 2003) ZnS on tähtsaim tsingi maak, ligi 90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003)
Sfaleriit (Isakar 2003)

2.4. Kinaver

Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal, mille keemiline valem on HgS. Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, mis on prismalised või nõeljad. Esineb tavaliselt teralisena. Esineb settekivimites lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses.
Kinaver (Vikipeedia 2008)

2.5. Kalkopüriit

Keemiline valem on kalkopüriidil CuFeS2 ja see on peamine vase maak. Kujult on kalkopüriit teraline ja peitkritalliline. Metalse läikega ja värvuselt messingkollane, viker -kaarevärvides sillerdav pind. Kriips rohekasmust. Püriidist on see väiksema kõvadusega ja vasraga löömisel lööb sädemeid ning on tunda väävli lõhna. (Untera 2004)
Kalkopüriit (Untera 2004)

3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID

3.1. Arseniidid

3.1.1 Auripigment

Auripigment (ladina aurum ' kuld ' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (As2S3). (Vikipeedia 2008)
Auripigment (Vikipeedia 2008)

3.2. Teluriidid

3.2.1 Altaiit

Altaiit, keemilise valemiga PbTe, on plii ja telluuri ühend. Altaiit on tinavalge kuni kollakasvalge värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009)
Altaiit (Wikipedia 2009)

3.3. Seleniidid

3.3.1. Neumanuiit

Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se. Värvuselt on helehallist kuni tume hallini, metallilise läikega. Nime on see mineraal saanud saksa mineraloogi ja kristallograaf Carl Friedrich Neumanni järgi. (Stutzite 1996)
Neumaniit (Stutzite 1996)

KOKKUVÕTE

Sulfiidid on väävli ja enamasti metalli vahelised ühendid. Minerallid, mis koosnevad väävlist ja metallist on sulfiidsed. Need on küllaltki levinud mineraalid, millest mõnesid leidub ka Eestis. Eriti levinud on püriit, mis on raua ja väävli ühend. Õlgkollase värvusega ja esineb sageli väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni. Sulfiididest on veel levinud galeniit, sfaleniit, kinaver ja kalkopüriit.
Sulfiidide analoogideks on arseniidid, teluriidid ja seleniidid. Kusjuures antud järjekord on mineraalse leidumise põhjal kahanev.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kirsimäe, K. Kirs J. Pani, T. (2008). Maateaduse alused I loengu materjalid. [WWW]. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_mineraalid.htm#KLASSIF (26.02.2009).
Isakar, M. (2003). Sulfiidid ja nende analoogid. [WWW]. http://www.ut.ee/BGGM/miner/sulfiidid.html (26.02.2009).
Vikipedia. 2006. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Sulfiidsed_mineraalid (26.02.2009).
Karik, H. Truus, K. (2003). Elementide keemia. Tallinn: Ilo.
Vikipedia. 2009. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCriit (1.03.2009)
Kurvits. T. (2006). Kuidas mineraale koguda ja hoida? - Eesti Loodus, nr 4.
Vikipedia. 2009. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Galeniit (1.03.2009)
Vikipedia. 2008. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Kinaver (1.03.2009)
Untera, K. (2004). Eesti mineraalid. Esitlus. [WWW]. www.koolielu.ee/files/MINERAALID.ppt (1.03.2009)
Vikipedia. 2008. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Auripigment (1.03.2009)
Wikipedia. 2009. Wikipedia. The free ensyclopedia. [WWW]. http://en.wikipedia.org/wiki/Altaite (1.03.2009)
Stutzite. (1996) Stutzite. Mineral Data. http://webmineral.com/data/Stutzite.shtml (1.03.2009)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #1

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #2

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #3

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #4

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #5

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #6

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #7

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #8

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #9

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #10

Sulfiidid ja nendega seotud analoogid #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

linzzy413 Õppematerjali autor

referaat

mineraalid sulfiidid keskkonnageoloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas, tumepunane, must), Cr (punane, erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane,

Bioloogia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

SMOW (Standard Marine Ordinary Water) selle D/H = 1,5576 . 10-4 Anomaalselt füüsikal. omadustelt sarnaneb D2O H2O-ga, erinevused on väga väikesed. Kasutatakse: tuumaenergeetikas (neutronite aeglustaja ja soojuskandja), teaduses jm. Avastatud 1932, puhtal kujul eraldatud 1933, toodang praegu mõnituhat tonni aastas 4) Vesinikperoksiid H2O2 rahvapäraselt vesinikülihapend (vananenud nimetus) tähtsuselt teine vesiniku hapnikuühend hapnikuaatomid seotud teineteisega mittepolaarse kovalentse sidemega H : O : : O: H Puhas H2O2 on suhteliselt stabiilne (20C juures laguneb vaid ca 0,5% aastas); lagunem. kiireneb järsult raskmetalli-ioonide, leelise (ka klaasist eralduva) jmt. ainete toimel, t tõusul, valguse toimel. Lagunemine võib toimuda plahvatusega; väga tugev oksüdeerija: 2KI + H2O2 → I2 + 2KOH Nõrga happe omadustega (soolad: peroksiidid)

Keemia

docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154) Valisin oma keskkonnaohtliku aine peategelaseks elavhõbeda, kuna see metall on oma eripära tõttu mulle lapsest saadik huvi pakkunud. Samuti ei aima inimesed enamasti kus kõikjal võime me elavhõbedaga kokku puutuda. Kuidas käitub elavhõbe ja kuidas meie peaks selle ainega käituma? Mida teha kui puruneb vana elavhõbedaga kraadiklaas? Samuti heidame pilgu elavhõbeda ajaloole ja sellega seotud sündmustele. Loodan järgneva tööga harida nii lugejat kui ka ennast. 2 ELAVHÕBE Joonis 1. . Elavhõbeda paiknemine Mendelejevi tabelis 2.1 Elavhõbeda omadused Elavhõbe (sümbol Hg ladina keeles Hydrargyrum - "vesihõbe", "vedel hõbe") on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel

Keskkonnakeemia

doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

10. Komeedid, nende ehitus Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikese-süsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Komeetide orbiit on ülimalt välja venitatud, ulatudes päikesesüsteemi äärealadest (Kuiperi, Oorti vööd) Päikeseni. Spekuleeritakse, et komeedid võivad transportida planeetidele vett, atmosfääri ja elu. Ehitus: tuum on "porine lumepall" (kivim, mis on seotud tahkete gaaside - jää ning süsihappelumega, 0.5-50 km diameetriga). Päikese lähedale sattudes tekib tuuma gaaside aurustumisel komeedi pmber pea e. koma (tuuma ümbritsev gaasipilv; Ø kuni 107 km) ja saba (Ø mitusada miljonit km). Saba sisaldab ioniseeritud süsinikoksiidi ja on väga hõre. Komeedi saba on päikesetuule (laetud elementaarosakeste voog) tõttu suunatud Päikesest eemale. 11. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa vanus?

Maateadus

doc

Keemia

(vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus) Alused ja hüdroksiidid 1. Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel 2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3. Näited tuntumatest leelistest 1. Kuna leelised söövitavad, ei tohi nendega töötades seda sattuda riietele, nahale, suhu ega silma. Nahale sattudes tuleb nahka pesta seni, kuni see ei tundu enam libedana, ning seejärel niisutada lahjendatud äädik- või sidrunhappe lahusega. 2. Alused on ained, mille vesilahustes esinevad hüdroksiidioonid. Hüdroksiidid on liitained, milles metalli katioon on seotud hüdroksiidiooniga. Hüdroksiidid jagunevad lahustuvuse järgi vees lahustuvateks e

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Keemia aluste KT3

Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid asuvad tuumast järjest kaugemal ja on seetõttu tuumaga nõrgemalt seotud. Vasakult paremale liikudes suureneb elektronegatiivsus, mistõttu on elektronid tuumaga tugevamini seotud ja nende eemaldamiseks kulub rohkem energiat. Teine ionisatsioonienergia on alati kõrgem kui esimene, eriti veel, kui elektron tuleb ära võtta sisemisest elektronkihist. Positiivse laenguga aatomilt negatiivselt laenguga elektroni on raskem ära võtta kui neutraalse laenguga aatomilt. Elektronafiinsused E on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik).

Keemia alused

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

Kasvuks vajavad taimejuured ka õhku, mistõttu hea muld sisaldab piisavalt õhuga täitunud tühikuid ehk poore. Mulla oluliseks osaks on mullaelustik: bakterid, seened ja mullafauna. Mullaelustik töötleb taimsed jäänused taimedele uuesti kasutuskõlblikku olekusse ning rikastab ja parandab mulda ka omaenese elutegevusega ja selle produktidega; lõpuks jäävad mulda ka nende kehad. Paraku on põhiosa taimede kasvatamisega kaasnevatest probleemidest seotud juurekeskkonna ehk kasvupinnasega. See, mis toimub taimejuurtega mullas, on meie pilgu eest varjatud ja seetõttu mõtleme taimede kasvuhäirete põhjuste otsimisel kasvupinnase headusele alles viimasena. Kui ei näe, ei ole ka probleemi! Siiski on praeguseks selge, et „maa-alused probleemid“ peegelduvad õige pea ka taimede maapealsete osade sanitaarses ja esteetilises seisundis. Eriti ohustatud taimegrupiks

Aiandus

Rohkem sarnaseid