50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Judith
Õppematerjali autor
spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused
teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) Päriliku kurtuse puhul on kolm erinevat olukorda: (a) dominantne; (b) retsessiivne; (c) soost sõltuv. Dominantse puhul võib olla ainult ühel vanemal kurtuse geen, sel juhul on 50% tõenäosus, et laps on kurt. Retsessiivse kurtuse puhul kuulevad mõlemad vanemad normaalselt, juhul kui laps saab mõlemalt vanemalt retsessiivse kurtust põhjustava geeni, sünnib laps kuulmislangusega. Sellisel juhul on 25%-line tõenäosus, et laps on kurt. Soost sõltuvad päriliku kurtuse põhjused on tingitud kromosoomianomaaliast. nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi
Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel. KUULMISPUUDEGA LAPSED Põhiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nende suhtlemise iseärasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks rühmaks – kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad sõnadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama tõlgi abi. Kui pole päris selge, mida laps on võimeline kuulma, siis tuleks uurimisel kasutada väga erinevaid suhtlemisviise veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on võimeline kaasa töötama – kõne, viiped, žestid, pantomiim, kirjutamine, sõrmendamine, joonistamine. Potentsiaalsed ohukohad kuulmislangusega laste uurimisel
selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Tähtis on lapse haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate kavandamine. Nõustamiskomisjonide ülesanne on soovitada õpilasele, milline õppekava ja tugisüsteemide rakendamine aitaks tagada maksimaalse arengu, põhihariduse omandamise ja valmisoleku elukestvaks õppeks. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool. Viimane on eriti tähtis, sest ideaalis peaksid vanemad omama parimat ülevaadet oma lapse võimete kohta, kuid kahjuks pole see nii vanemate piisava huvi või hariduse puudumise tõttu. Siinkohal väärib märkimist, et vanemahariduse edendamine ,,Perepoliitika kontseptsiooni" ning ,,Perede elukvaliteedi arengukava aastateks 2010-2015" rakendamise tõttu on lootust, et vanemate haritus ja informeeritus ka HEV erivajaduste kohta tõuseb. Seega vanemate
laps istub ja kas ta on võimeline ruumis liikuma? Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel. Põhiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nende suhtlemise iseärasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks rühmaks - kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad sõnadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama tõlgi abi. Kui pole päris selge, mida laps on võimeline kuulma, siis tuleks uurimisel kasutada väga erinevaid suhtlemisviise veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on võimeline kaasa töötama - kõne, viiped, zestid, pantomiim, kirjutamine, sõrmendamine, joonistamine.
Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g. Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest Erivajadustega lapsi on lasteaedades iga aastaga üha rohkem. Kuigi kohti on viimastel aastatel juurde
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid