AGRAARAEG
Aeg on
korduv, kõik ringleb
Ei
väärtustatud individuaalsust
Arvati, et
muutused viivad langusele, väärtustati stabiilsust
Pikemat
aega arvestati põlvedega, valitsejad eelkäijatega
Puudub minevik ja tulevik, tagab turvatunde
Esivanemad maeti kodu lähedale
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
its2cold
Õppematerjali autor
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina. Õige perenaine oli töökas. Kreekast on pärit väga vana ja tuntud müüt amatsoonidest- naistest, kes on asutanud meestevaba ühiskonna ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime. Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega. Teejuhtideks olid filosoofid, kes olid kreeklaste arvates tõelised õpetajad. 7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest.
Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina. Õige perenaine oli töökas. Kreekast on pärit väga vana ja tuntud müüt amatsoonidest- naistest, kes on asutanud meestevaba ühiskonna ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime. Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega. Teejuhtideks olid filosoofid, kes olid kreeklaste arvates tõelised õpetajad. 7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest.
räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus,
Allikad ja kirjakultuur nõiajaht on 16. – 17. sajandi fenomen. - Keskaegne katedraal – tornid, gooti stiil (nt Kölni katedraal – Erinevad perioodid on allikatega kaetud väga erineval viisil ja väga 19. saj) – praegune kujutus on palju gootilikum kui see erinevas mahus. Siin tuleb mängu allikate säilivus ja ka regionaalsed keskajal kunagi olnud on. eripärad. Arvestada tuleb ka sellega, et uurija kasutab allikaid nende - Keskaja linnus – palju torne ja tornikesi. Suur osa nendest on loojast erinevatel eesmärkidel – allikate tõlgendamine võib tekitada 19. sajandi romantiliste restauraatorite lisandus. probleeme. - Keskaegsed piinakambrid – üle reklaamitud, turismimagnet.
lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud. Romaanid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid