Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemistavad aasias (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest tohib rääkida ja millest mitte?
  • Millest tohib rääkida ja millest mitte?
  • Millest tohib rääkida?
  • Millest ei tohi rääkida?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Suhtlemistavad aasias #1 Suhtlemistavad aasias #2 Suhtlemistavad aasias #3 Suhtlemistavad aasias #4 Suhtlemistavad aasias #5 Suhtlemistavad aasias #6 Suhtlemistavad aasias #7 Suhtlemistavad aasias #8 Suhtlemistavad aasias #9 Suhtlemistavad aasias #10 Suhtlemistavad aasias #11 Suhtlemistavad aasias #12 Suhtlemistavad aasias #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor papinuk Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

tavaliselt mures selle pärast, mida naabrid neist arvavad. Britid ja ameeriklased käivad tõega kokkuhoidlikult ringi. Prantslased, itaallased ja teised romaani rahvad ei hiilga just avameelsusega: see võiks segada toda ladusat seltskondlikku lävimist, mida nad nii väga armastavad. Jaapanis ei tohi keegi kogeda ebameeldivaid paljastusi, muutuda naerualuseks või kaotada eneseväärikust, seal on tõde ohtlik mõiste. Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas hävitab range tõejärgimine harmoonia indiviidide, firmade ja koguni ühiskonnagruppide vahel. Ainult Austraalias nimetatakse asju nende õigete nimedega, kuid isegi seal kutsub tõde sageli esile peataolekut ja võib viia rusikavõitluseni. Kuna erinevates kultuurides on tõest väga erinev arusaam, siis on vaja edukate kohtumiste korraldamiseks ja koostöö tegemiseks teada kuidas erinevad rahvused tõesse suhtuvad. 1.4 Lepingud ja eetika

Suhtlemine
thumbnail
18
doc

Omapärane Hiina kultuur

Hilinemine mõjub inimese mainele halvasti. Hiinas on levinud kingituste tegemine. Need on tavaliselt isiklikud kingitused, mis sümboolselt märgivad suhte iseloomu. Kõige sobivam kingitus kellelegi kodu külastades või õhtusöögi eest tänamiseks on karp puuvilju, kondiitritooteid, kooke, küpsiseid, kalendrid jne. Lilled aga ei sobi. Enne kingituse üleandmist tuleks vaadata, et kingitusel poleks kleepsu, kus on kirjas, et ese on valmistatud Hiinas, Taiwanis, Hongkongis või mujal Aasias. Kui kingitus koosneb mitmest osast, tuleks vaadata, et kokku ei tuleks paarisarv asju (halb õnn), et see poleks kunagi neli (väga halb õnn), ega üheksa (ka halb õnn), vaid soovitatavalt kolm või kaheksa- väga hea õnn (Foster, 2002). Kaheksa on hiinlaste jaoks väga õnnelik number. Kinkida ei ei tohiks kelli, sest kella märkiv sõna on hiina keeles sarnane surma märkiva sõnaga. Samuti tuleks hoiduda kinkimast taksurätikuid, kuna need sümboliseerivad kurbust, ja terariistu, mis

Kultuurilugu
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
thumbnail
9
doc

Hiina rahvavabariik

Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus HIINA RAHVAVABARIIK Referaat Merit Erras Jõhvi 2010 Asukoht Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Pealinn Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat. Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territoo

Geograafia
thumbnail
4
doc

Tai kuningriik

Tai juures huvitab. Rääkida ei tohiks poliitikast, hetke sündmustest või mis tahes teemal, mis võib esialgu vastuoluline olla. Pärida ei tohiks ka põgusas vestluses vastaskõneleja ameti ega sissetuleku kohta. Mitte mingil moel ei tohi avaldada arvamust kuninga või kuningliku perekonna rolli kohta ( kui näete kuskil kuningliku perekonna või kuninga fotosid või maale, peate püsti tõusma). Aasias on "vaikus kuldne"; neid, kes liiga palju räägivad, peetakse lapsikuteks, arvestades, kui ettevaatlik peab sõnadega olema. Iialgi ei tohi puutuda kedagi, ka väikeseid lapsi, peast; seda peetakse kõige pühamaks osaks. Ei tohi osutada ega näidata kellelegi oma kinga talda: seda peetakse vulgaarseks, kuna kinga tald puudutab maapinda ja on seega räpane. Tänaval möödudes tuleb alati munkadele ja vaestele natukene raha anda.

Geograafia
thumbnail
19
doc

Tiiger

teistest tema kaasaegsetest ei tapnud suuri kaslasi niisama lõbu pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud. Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7

Bioloogia
thumbnail
10
odt

Jaapani muusika

Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel).5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku.

Muusika
thumbnail
15
docx

Tai – naeratuste maa

järguline asumine Chao Phraya jõe äärsetele aladele, Theravada budismi kerkimine peamiseks 5 religiooniks, tai tähestiku väljaarenemine ja esimeste ehtsate Tai kunstivormide ­ maalikunsti, muusika, arhitektuuri, kirjanduse ­ teke. 1300ndatel aastatel Sukhothai riik nõrgenes ja sellest sai lõpuks Ayutthaya, lõunapoolsema areneva kuningriigi vasallriik. Bangkokist 86 km põhja pool asuv, 1350. aastal asutatud Ayutthaya oli nii Aasia kui ka Euroopa rahvaste silmis kogu tolleaegse maailma üks progressiivsemaid ja jõukamaid kuningriike. 417 aastat kestnud Ayutthaya ülemvõimu ajal õilmitses taide silmapaistev kultuur, mis tõrjus neilt aladelt välja khmeerid ja arendas sidemeid Araabia, India, Hiina, Jaapani ja ka Euroopa võimsamate riikidega, sealjuures eriti Portugali ja Hollandiga. Ayutthaya purustamine 1767. aastal birmalaste poolt oli taidele tõsiseks löögiks. Siiski ei

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun