öelda ei EI küsida nõu või paluda abi välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust väljenada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti jääda eriarvamusele vastanduda teistele inimestele esitada küsimust ,,miks?" pärast mulle esitatud nõudmist tunda end hästi kui mulle on tehtud kompliment Miks inimesed end ei kehtesta? Nõuab liiga palju energiat Ei aktsepteerita enda personaalseid õigusi Madal enesehinnang Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi Kardetakse survet, karistust või eemaletõukamist Kardetakse solvata teist inimest või näida isekad, kurjad vms. Meid kõiki kontrollib see keskkond, kus me elame.... Küsimus on vaid selles, kas me oleme kontrollitavad olukordade, türannide või iseendi poolt. (B.F.Skinner) Kehtestav sõnum koosneb 3-st osast: 1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus kirjelda täpselt käitumist, ebamääraseid sõnu kasutamata
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks põhjuseid armukadeda mehe puhul näiteks kartus, et laps polegi temalt). Täitmatud rolliootused. Mees on naisest sotsiaalselt alamal positsioonil. Ta tunneb, et ei suuda täita dominantset rolli ja tunneb oma mehelikkust seetõttu ohustatuna. Alandus- ja saamatusetunnet üritab ta kompenseerida vägivallaga. Alkohol/narkootikumid. Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana.
Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud Indiviidi vastasmõju keskkonnaga Psüühikahäirete tekkes saab eristada: - Bioloogia - Kuidas elusündmused toimetavad
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas
kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted). Kui inimesel on kõrge enesehinnang, on tal kõrgem enesekindlus, parem tervis ja
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
2) Seksuaalne. (vt peatükk 1.4) (vt. Lisa 2- näiteid) 1.1. Lapse väärkohtlemise teoreetilised mudelid Lapse väärkohtlemise põhjuseid käsitlevad mudelid on teinud koos teaduse arenguga läbi märgatava muutuse. 1960-ndate aastate alguses arvati, et lapse väärkohtlemist põhjustab üksnes vanema psühhopatoloogia ehk tema häirunud isiksuse omadused. 1960-ndate lõpus hakati pöörama tähelepanu väärkohtlemise sotsiaalsele kontekstile ja leiti, et riskifaktoriks on vanema sotsiaalne isoleeritus ning väärtussüsteem, mis lubab ja võimaldab olla lapse suhtes vägivaldne. 1970-ndatel aastatel seletati lapse väärkohtlemist sotsiaalse interaktsiooni kaudu, kui vanema ja lapse häirunud suhet. Järgnevalt käsitletakse lähemalt mõningaid laste väärkohtlemise riskiteguritest lähtuvaid teoreetilisi mudeleid. Psühhopatoloogiline mudel. Psühhopatoloogiline mudel kui lapse väärkohtlemise psühhiaatriline käsitlus
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne
Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud. Kui skisoidsus on tugev, siis see võib muutuda sellisteks haiglasteks luuludeks (asotsiaalsed, kuritegelikud). Tugevalt skisoidne inimene ei suuda asetada ennast teise inimese olukorda ega tunnetada nende tundeid (külmad, kalgid). Positiivse poole pealt peaks kindlasti ütlema, et geniaalsed anded esinevad kõige sagedamini selle tüübi juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad: Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul); Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus; Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine; Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata; Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne; Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha; Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine; Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet.
surma asus aga teda kritiseerima. * Ta oli üks esimestest, kes asus kirjutama raamatuid laiadele massidele, kus lihtsustas ja populariseeris asju. * Tundis huvi ka kultuurilisest eripärast. * Uuris palju neurooside tekkimist. * 1939 aastal välja raamatu ,,Meie aja neurootiline isiksus", kus kritiseeris Freudi ja tema seksuaalsusteooriat tugevalt. -) Sünnipärane ärevus/rahutus tunne väitis, et inimese peamiseks liikumapanevaks jõuks on sünnipärane ärevus tunne, millega sünnib laps siia maailma, sest juba esimesest hetkest pärast sündi tuleb lapsel hakata võitlema ning see muutubki isiksuse üheks põhiomaduseks. * Horney uskus, et inimesed püüdlevad kahe asja ehk turvalisuse/ohutuse ja soovide/vajaduste rahuldamiseni. Need kaks dendentsi ei pruugi kokkulangeda ja võivad olla vastandlikud ehk meie soovide rahuldamine ei pruugi olla ohutu. Horney uskus, et neurooside tekkimise põhiline põhjus ongi see, kui need dendentsid ei lange kokku.
*Kirbule ei ole inimene mitte looduse kroon, vaid lihtlabane söögilaud. *Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! *Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. *Sõprus on muutuv suurus. Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi. Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. Tänapäeval kardavad inimesed iseennast. Nad on unustanud kõrgeima kõigist kohustustest – kohustuse iseenda ees. Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Taibata kire kummalist valju loogikat ja intellekti tundmustest varjundatud elu, jälgida, kus nad kohtuvad ja kus hargnevad, kus nad on kooskõlas ja
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931),
tasakaalu. Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka. Sinna jõudmine vajab praktilisi kogemusi, aega jms. See on see arhetüüp, mida tegelikkuses on raske eristada Jumala arhetüübist. Selfi ilmingud praktilises elus on sellised kujundid nagu Buddha, Kristus, aga ka täiuslikud kujundid ruut, ring, aga ka väike laps. Keegi ei saa jõuda oma selfini, kui ta ei ole suhetes kaasinimestega ja vastupidi. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära desifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse, kordumatuse ning peab seda tajuma. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene saama aru oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ja alles seejärel võib jõuda oma tegeliku mina ja ainulaadse individuaalsuse tajumiseni. Jumal inimeses endas ei tähenda
algkoolibandele. Koos terroriseeri Terror algkoolis. Käitumishälvete väljakujunemise teel oli jõutud kolman- sid nad dasse etappi. Nii koolis kui ka väljaspool kooli kuuluvad kaasõpila lapsed rühma, mille liikmetel on valesti väljakujunenud si, peksid väärtushinnangud ning suhtlemisprobleemid. Selles neid ning kambas tunnevad lapsed, et nende agressiivset käitumist pressisid tunnustatakse. Nad viibivad palju koos ka pärast kooli ja neilt õhtuti. Vanemad tunnevad oma laste vaba aja veetmise ähvardust vastu vähe huvi. Lapsed teevad, mida tahavad, puudub e ja vanemlik kontroll ja seega ka vanematepoolne korrigee- jõuvõtete riv mõju (vt. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunami- abil välja ne, lk. 39)
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta *materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise rahulolu saavutamiseks *kaasnevad negatiivsed emotsioonid - igavus, ärevus, küünilisus *Põhjused: vähene huvi aine vastu; õppimisega seotud nõudmised pole arusaadavad; õppimine ei ole prioriteet; kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus Sügav õppimisviis *sügav huvi õpitava aine vastu *põhjalike alusteadmiste olemasolu *tähelepanu nii detailide kui tervikpildile *toob kaasa positiivsed emotsioonid - huvi, olulisuse tunnetus, põnevustunne Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab
suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta *materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise rahulolu saavutamiseks *kaasnevad negatiivsed emotsioonid - igavus, ärevus, küünilisus *Põhjused: vähene huvi aine vastu; õppimisega seotud nõudmised pole arusaadavad; õppimine ei ole prioriteet; kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus Sügav õppimisviis *sügav huvi õpitava aine vastu *põhjalike alusteadmiste olemasolu *tähelepanu nii detailide kui tervikpildile *toob kaasa positiivsed emotsioonid - huvi, olulisuse tunnetus, põnevustunne Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab
arutelus ja otsuste langetamises. 5. Kui keegi arutelu käigus enne lõplike otsuste tegemist vaikib, tuleb arvestada, et vaikija on grupi seisukohtadega nõus (vaikimine on nõusolek). 6. Kui grupis on mõnes küsimuses lahkarvamusi, on tavaliselt hääletamine sobivaim moodus otsuse tegemisel. 7. Suur isiklik siirus ja tõeline huvi on grupi tegevuse hea tulemuse hädavajalikuks eelduseks. 8. Kõigil peab olema võimalus oma arvamust välja öelda ja oma mõtteid selgitada, kuni nad tunnevad, et neist on õigesti aru saadud, hoolimata sellest kui palju selleks aega kulub. 9. Grupisisest koostööd peab suutma grupis avalikult arutada vaatamata sellest tulenevatele ebameeldivustele mõne grupiliikme suhtes. 10. Soovitav on jõuda kompromisslahenduseni, mitte suruda läbi enamuse arvamust vähemuse kulul. 11. Mida üks grupiliige tunneb või usub, on sama tähtis, kui see, mida see isik teab või oskab. Avameelselt tuleb arutleda mõlema üle.
sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh
see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles. Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma.
omandada läbi piirangute vastutustundlikkuse ja enesevalitsuse õppetundi. Samad kontaktid võivad tuua teretulnud vastutuse suurenemise (edutamine) või küpse isiku elus stabiilsuse. Misiganes elufaasis tähendab Saturni transiit tööd, rasket tööd. Saturni kontakti ajal tuleb inimesel oma tegude eest vastutada, nii heas kui halvas. Järgneb Saturni transiitide teejuht: Saturn-Päike vastutuse suurenemine või tuhvli alla sattumine Saturn-Kuu üksindus, isolatsioon; tunne, et keegi ei toeta; ressursside kindlustamise vajadus. Saturn-Merkuur olulised otsused, koormav paberitöö, õpingud Saturn-Veenus suhetes kohustuste võtmine või neist loobumine, piirangud rahatehingutes Saturn-Marss artriit, füüsilised piirangud, füüsiline vigastus, suur väsimus, raske töö Saturn-Jupiter kontrollitud laienemine Saturn-Uraan ärritus, uute eesmärkide aeglane saavutamine. Millegi uuendusliku tegemine.
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
