Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Suhtlemispsühholoogia - sarnased materjalid

partner, kuulaja, hendus, kija, kuulamine, mittes, imalus, suhtlemisstiil, ljenda, ltuvus, suhtlemiskompetentsus, imalik, avatus, imaluse, isikutaju, tajumine, naline, suhtlemisvahendid, natu, nade, suhtlemine, barj, koost, hindaja, ljendada, nest, suhtlemisoskus, koosk, reaktsioon, kides, tete, grupis, infovahetus, nadega, iseennast, tunnetamine, itmise
thumbnail
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) ­ partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid ­ pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel

Suhtlemispsühholoogia
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T)­ tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid ­ partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid ­ pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt

Suhtlemispsühholoogia
315 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele  nõudlikkus- kõrge  reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal  nõudlikkus- kõrge  reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire  nõudlikkus- madal  reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse  nõudlikkus- madal  reageerivus- madal

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

partneri suhtumisest suhtesse. Seejuures on oluline: teise inimese käitumise ennustatavus, mis loob kindlustunde, vähendab ärevust (tean, kuidas ta käitub); partnerit nähakse rohkem usaldusväärsena kui ta on aus, koostöövalmis, lahke, kuid need omadused tekitavad usaldust juhul, kui need iseenesest ei pruugi luua kindlustunnet suhte tuleviku osas ­ on vaja, et need omadused seostatakse teise inimese suhtesse suhtumisega (st, et mitte see, et partner käitub ,,kenasti", vaid et ta käitub ,,kenasti", kuna ta hoolib suhtest) Kalduvus, valmisolek teisi usaldada v mitte usaldada on seotud inimese suutlikkusega teatud tüüpi suhteid luua ja hoida (,,krooniline" kahtlustaja ning hirm, et ,,teine ei hooli piisavalt" võib olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele

Suhtlemis psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suhtlemispsühholoogia

6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1. Vaikne kuulamine ­ kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. 2. Peegeldav kuulamine ­ täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine. 3. Empaatiline kuulamine ­ eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. 26. Konflikti mõiste ja lahendamise stiilid (ülesanne) Konflikt on huvide äärmuslik kokkupõrge, tajutud eesmärkide mittevastavus. Sundimine, kohanemine, vältimine, kompromiss, koostöö. 27. Usutavus, millest oleneb

Suhtlemispsühholoogia
287 allalaadimist
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124

Suhtlemis psühholoogia
83 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Ameeriklased on jõudnud järeldusele, et kui küsida inimese käest, kuidas sa kirjeldad oma sõpru, siis ameeriklased teevad seda teistmoodi, kui nt indias. Tüüpilises läänekultuuris räägitakse kõige pealt individuaalsetest joontest. Indias aga nt et rikkast perest, isa on külavanem, neil on palju lehmi, nende maja on hästi suur ­ kirjeldatakse sotsiaalset positsiooni. Kõigepealt kategoriseeritakse uus partner, kontakt väliste tunnuste põhjal (riided, kas ta on mingi subkultuuri liige, millega ta tegeleb nt auto parandamisega). Kategoriseerimine lõppeb kontakti tekkides. Järgmine samm on kontakt ja vastastikune infojagamine ehk kompimine. Kõigepealt üritatakse nii ennast kui teist paika panna üldiste väliste tunnuste järgi. Öeldakse nimi, kes olen, kust tulen, mis siin teen, millega muidu tegeled, mis meeldib, mis ei meeldi)

Sotsiaalpsühholoogia
649 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Suhtlemispsühholoogia eksam.

+ heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik ­ madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ­ ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav ­ vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida. · Peegeldav kuulamine: · Täpsustamine · Ümbersõnastamine · Tunnete peegeldamine · Kokkuvõtete tegemine · Empaatiline kuulamine (empaatia ­ "tunda koos" saksa keeles): eesmärk tabada

Suhtlemispsühholoogia
424 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Suhtlemispsühholoogia

Toimingud, meelelahtused, rituaalid ja mängud. Kolm esimest 1 tasand korraga kasutusel, hetkeks ehk kaks, viimasel juhul alati kaks tasandit. Toiminud - lihtsad rööpsed teineteist täiendavate repliikide seeriad, mis on suundatud elusitutasioonide tulemuslikule juhtimisele. Täiskasvanutasandil suhtlemine. Rituaalid ­ rööpsete pöörumiste seeriad, mida juhib vanem, kes on need vastu võtnud. Täidavad neid kaks täiskasvanut, kes teavad, kuidas seda teha. Püütakse vastata partner pakutud tasandil. Meelelahutused ­ rööpsete pöördumiste seeriad, tavaliselt ühekordsed. Sotsioloogilise aluspõhjaga ­ teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud ­ varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hästimääratletud tulemusele, kusjuures suure tõenäosusega üks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega üks tõmbab teise lõksu.

Suhtlemispsühholoogia
163 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T)­ tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid ­ partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid ­ pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk.

Suhtlemispsühholoogia
108 allalaadimist
thumbnail
21
docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad

Suhtlemis psühholoogia
43 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Suhtlemispsühholoogia

kõneleja usaldusväärne Et auditoorium kuuleks mõistaks kuulaks Et kuulaks huvitav(sisu, esitlusviis), uudne, vajalik Suhtlemispartnerist lähtuvasd vestluse juhtimise tehnikad Teisele antakse võimalus oma mõtete väljendamiseks, kuulatakse mida teine ütleb ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest. - Tähelepaneliku kuulamise oskused - Ümbersõnastamise tehnikad Tähelepanelik kuulamine nõuab pingutust Hoiaku loomine kuulamiseks- tähelepanu Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks (seda takistab- kuulaja alduvus teha oma järeldusi ) Küsimused pole head- need on suunavad Peegelda tagasi ka tundeid Carl Rogers Kuula , aga ära sekku ja pane enda poolt midagi juurde Kuula lõpuni ja siis tegutse

Suhtlemispsühholoogia
36 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nõustamispsühholoogia

(Böttcher, 1981). Nõustamise psühholoogia · Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused ­ kui seaduspärasusi tunda ja vajadusel rakendada siis see peaks soodustama nõustamistegevuse tõhusust. · Kommunikatsiooniteooria alused ­ suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001).

Psüholoogia
222 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Näiteks ma saan sellega hakkama. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid Näeme ­ miimika, näoilme, pilkkontakt, zestid, poosid, ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine. Kuuleme ­ hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid ­ riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine - põhiteadete vahetamine - suhtlemisakti lõpetamine Bornei tasandeid (3) - vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid

Suhtlemispsühholoogia
517 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 1.Mis on Konflikt? Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukorrast tervikpildi On se

Suhtlemispsühholoogia
96 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

muutmine tugevuseks.  Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine.  Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs.  Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine. V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID:  Oraalne staadium. Id saab naudingut suust ja huulte stimulatsioonist. a) Oraalne- erootiline (0-8kuud). oraalne – passiivne iksiksus. Söömine, suitsetamine, kuulamine. b) Oraalne – sadistlik (9-12kuud). Söömine, küünte närimine, sarkastiline. Üldine: nartisislik, sõltuv.  Anaalne staadium. a) Anaalne – erootiline. 1-2aastat. Anaalne- ekspulsiivne isiksus: agressiivsus, destuktiivsus, loovus. b) Anaalne – sadistlik 2-3aastat. Anaalne – retentiivne isiksus: puhtus, korralikkus, ihnus. Üldiselt: kontroll, võim.  Falloslik staadium. Genitaalid 3-5a. Autoerootiline.

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

valimisel. Storgiline armastaja eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab arendada pikaajalist suhet. Kõrvaltvaatajaile meenutab storge enam sõprussuhteid. Pragmaatiline armastaja eelistab kiindumust sellistesse inimestesse, kellel on just õige religioon, töö ja sissetulek. Pragma on kombinatsioon ludusest ja storgest. Otsitakse endale sobivat partnerit, kusjuures on olemas justkui "nimekiri" omadustest, millele oletatav partner peaks kindlasti vastama. Olemuslikuks on siin ratsionaalne kaalutlemine, kas suhted on kasulikud või mitte. Uurimistulemuste alusel võib väita, et siin eksisteerivad teatavad soolised erinevused. Nii märgivad mehed enam Luduse stiili esinemist, mõningase üllatusena esineb aga neil ka enam Agape stiili. J.A. Lee klassifikatsioon võimaldab ka vastata küsimusele, millised suhted on kõige püsivamad. Selgub, et püsivad on need suhted, kus partneritel on sarnased armastustiilid

Sotsiaalpsühholoogia
192 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad

Suhtlemispsühholoogia
55 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2

Suhtlemispsühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost

Sotsiaalpsühholoogia
134 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Suhtlemispsühholoogia konspekt 2

tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust

Suhtlemispsühholoogia
71 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon.

Suhtlemispsühholoogia
118 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia
642 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit

Suhtlemine
81 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Reklaamipsühholoogia

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"......................................

Psühholoogia
382 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav  toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb).  Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut  naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;

Perepsühholoogia
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mõjustamis ja suhtlemispsühholoogia

BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitu

Suhtlemispsühholoogia
6 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Nõustamispsühholoogia konspekt

võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria ­ suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine ­ läbirääkimise tehnikad Eetika ­ abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus

Psüholoogia
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun