Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Suhtlemispsühholoogia konspekt - sarnased materjalid

aktsepteeri, tunnet, kuulaja, emotsioonid, kuulamine, reaktsioon, kehakeel, kehtestav, interaktsioon, kehakeele, lahendust, verbaalse, rääkija, komponent, interaktsioonid, ajurünnak, empaatia, suhtlemine, soojus, interaktsioonide, vältimine, panek, isolatsioon, loomulikud, transaktsioonid, kehtestavus, loogilised, osapoole, domineerimine
thumbnail
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel.

Suhtlemis psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt ­ "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)

Suhtlemispsühholoogia
108 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt

Suhtlemispsühholoogia
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt ­ "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)

Suhtlemispsühholoogia
315 allalaadimist
thumbnail
167
ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

· Dualism ­ õiged ja valed arvamused. · Paljusus ­ ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism ­ kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele ­ kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk ­ maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast

Psühholoogia
159 allalaadimist
thumbnail
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! SP ­ liikumine kahes suunas ­ sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid ­ näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad ­ SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens

Sotsiaalpsühholoogia
35 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

Tsentraalne mõjustustee ­ kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell ­ palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell ­ narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring).

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
21
docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka

Suhtlemis psühholoogia
43 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Suhtlemispsühholoogia konspekt 2

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra)

Suhtlemispsühholoogia
71 allalaadimist
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

............................................................................ 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ........................................................................................ 35 Infolevi ............................................................................................. 41 Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 Mõjutamine ehk interaktsioon ............................................................. 47 Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 Suhtlemisvahendid .............................................................................. 61 Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid ............................................... 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63

Suhtlemis psühholoogia
83 allalaadimist
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

20 sajandi II pool I • Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis • SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus

Sotsiaalpsühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon. Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus

Suhtlemispsühholoogia
118 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Inimesed on kas · usaldusväärsed, salakavalad · Kas inimesed käituvad mõistuspäraselt või irratsionaalselt · Ühetaolised või erinevad ­ kas pean iga inimese jaoks eri suhtlemisstiili välja töötama Millised on inimesed? Usaldusväärsed vs salakavalad Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed Ühetaolised vs erinevad Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Emotsioonid ja isikutaju Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Näen inimesi asju selle pilguga, kuidas minu emotsioon on. Komponendid: füsioloogiline, Füsioloogiline nt käed higistavad käitumuslik, Käitumuslik nt väljendab kuute põhiemotsiooni subjektiivne Subjektiivne nt tunne, mis inimest emotsiooni puhul haarab Emotsioonide lugemine Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele teisi inimesi

Sotsiaalpsühholoogia
649 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ­ ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus ­ info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud ­ vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus ­ aju osad on võimelised üle

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
96
rtf

Psühholoogia arvestus

omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28

Psühholoogia
158 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Nõustamispsühholoogia konspekt

võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria ­ suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine ­ läbirääkimise tehnikad Eetika ­ abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus

Psüholoogia
130 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2

Suhtlemispsühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

· sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/ vahendatud suhtlus · monoloogiline/ dialoogiline · diaadiline/ mitmeastmeline · interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID

Suhtlemispsühholoogia
152 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Suhtlemispsühholoogia eksam.

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon ­ püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel

Suhtlemispsühholoogia
424 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

• Positsioneerimine - strateegia ja taktika. • Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul: • Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja

Reklaamipsühholoogia
57 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Suhtlemispsühholoogia

arust, neljadaks mõtleme, mida teine arvab meist. Looduslik- ja tehisisukutaju. Loodusliku taju puhul on tegu vastatikuse tajuga. Prognoos teise inimese käitumisele on oluline. Olemuse ja nähtuse küsimus ­ kas parter näitab meile oma olemust või pindmisi maske, kas see olukord võib muutuda. Mõõtmise küsimus ­ mida me mõõdame, mis on meie mõõtmiseaine, objekt, mis liiki mõõtmisega me tegeleme, kui täpne on mõõtmine. Sõna, kehakeele ja teo vahekord. Tegu on alati kõige tõelisem. MINA-TASANDID SUHTLEMISEL a) RÖÖPNE b) RISTUV Vanemad saavad olla rööpses suhtluses ainult siis, kui objekt on keegi teine. ÜKS TASAND NÄIDE NR 1: Näidake palun tolmuimejaid! T-T Kas te olete kuu pealt kukkunud? V-L Ristuv suhtlemine. Esimene võimalus eesmärgi täitmiseks on jätkata täiskasvanu tasandil kuni partner ise ka täiskasvanuna käitub. Lapse tasandil vastamine vajab eneseregulatsiooni (,,Kukkusin jah, siin ma olen

Suhtlemispsühholoogia
163 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP ­ liikumine kahes suunas ­ sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid ­ näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad ­ SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse.

Sotsiaalpsühholoogia
439 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.............................................................................................. 50 7.1.1. Sotsiaalsed süsteemid.................................................................................... 51 7.1.2. Staatus ...........................................................................................................52 7.1.3

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nõustamispsühholoogia

(Böttcher, 1981). Nõustamise psühholoogia · Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused ­ kui seaduspärasusi tunda ja vajadusel rakendada siis see peaks soodustama nõustamistegevuse tõhusust. · Kommunikatsiooniteooria alused ­ suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001).

Psüholoogia
222 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis Välimine - see mida teised kuulevad Suuline - põhiline on see,et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasut dialoogis miimikat,zeste, intonatsiooni Kirjalik ­ teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, muidu on oht sellest mitte aru saada,kuna otsene tagasiside ja situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne ­ situatsiooniline, impulsiivne, suulist väljendav reaktsioon ( ah, kas tõesti, oot- oot, ai ai, oops, damn jne)

Ülevaade psühholoogiast
113 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Tervisepsühholoogia konspekt

psühhoanalüütilised: astma, haavandid, migreen jm. See on tänapäeval seotud nii sotsiaalse, psühholoogilise kui füsioloogilises vaimus. Kliiniline psühholoogia.Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Kuid käsitleb ka isiksuse kohanemist haigusega ka käitumuslikke reaktsioone, mis haigusega kaasnevad. Meditsiiniline psühholoogia. Põhineb mehanistlikul mudelil. On suunatud ravile. Tegeletakse näiteks ka sellele, kuida arsti-patsiendi interaktsioon mõjutab ravi. Käitumuslik meditsiin. Biotagasiside. Med+psühh+sots+pedagoogika. Kasutatakse kõige rohkem biheiviorismi. Meditsiiniline sotsioloogia. Üritab mõista tervist ja haigust erinevate sotsiaalsete faktorite baasil, mis võivad isikut mõjutada. Makrotasand, millel haigusele lähenetakse. Tervisepsühholoogia osutab: o Otsest abi: Konkreetsele inimesele. Klient/patsient. Nt kohanemine haigusega. o Kaudset abi: See hõlmab uurimusi, propagandaüritused jm

Psüholoogia
454 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Suhtlemispsühholoogia Eksam 2015

arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine-Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja poole, kontrollimaks teise reaktsioone öeldule või andmaks märku, et teine järje üle võtaks. Intiimsuse väljendamine-Inimesed vaatavad pikemalt ja kauem neid, kes neile meeldivad. Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest. Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik. Üldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam

Suhtlemispsühholoogia
120 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus

Suhtlemispsühholoogia
287 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine ­ väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 ­ Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks: - Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine (stuupor) või mutism - Rahutus - Ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine - Negativism ­ käitub vastupidiselt - Rigiidsus ­ ühes asendis püsimine - Vahajas paindlikkus ­ keha püsib teise inimese antud asendis - Käsuautomatism ja sõnade ja fraaside preservatsioon F20.6 Lihtne skisofreenia - Aeglaselt süvenevad käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda.

Kliiniline psühholoogia
120 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud

Üldaine Arengupsühholoogia
327 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju

Psühholoogia alused
340 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun