Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suhtlemispsühholoogia "Mina kui suhtleja" (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Suhtlemispsühholoogia-Mina kui suhtleja #1 Suhtlemispsühholoogia-Mina kui suhtleja #2 Suhtlemispsühholoogia-Mina kui suhtleja #3 Suhtlemispsühholoogia-Mina kui suhtleja #4 Suhtlemispsühholoogia-Mina kui suhtleja #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 432 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor christiine Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Suhtlemispsühholoogia - Mina kui teiste mõjutaja

MINA KUI TEISTE MÕJUTAJA Mõjutamine on inimeste allutamine enda tahtele. Mõjutamine saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõjutamine väljendub selles, kui inimest on mõjutatud ning see on mõjutatavale kasulik. Negatiivse mõjutamise korral kogeb mõjutatav halba või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides. Isiklikus elus olen sisendamist kasut

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega)

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
9
doc

Suhtlemispsühholoogia eksam.

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon ­ püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialise

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Kasutatud kirjandus Argyle, M. (1994). The psychology of interpersonal behavior. 5th ed. Penguin Books Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Bowe, H., Martin K. (2007). Communication Across Cultures. Mutual Understanding in a Global World. NY: Cambridge University Press Brehm, S. (1992). Intimate relationships. 2nd ed. Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Cialdini, R. (2001). Mõjutsamise psühholoogia. Teeoria ja praktika. Pegasus Clinebell, H.C. H, Clinebell (1970). The intimate marriage. NY, Harper & Row Elgin, S.H. (1987). The Last Word on the Gentle Art of Verbal Self-Defense. Prentice Hall Press Feingold, A. (1992) Good-looking people are not what we think. Psychological Bulletin, 111, 302-341 Feldman, R., Rimé, B. (1991). Fundamentals of Nonverbal Behaviour. Cambridge University Press Hinde, R.A. (1997). Relationships. A Didactical Perspective. UK: Psychology Press Publisher Johnson, D

Suhtlemis psühholoogia
thumbnail
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
7
odt

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõni

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
7
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju ­ nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine ­ eelarvamused Tagajärg ­ moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika ­ põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kordustaju (blond tuleb... selgub,

Suhtlemispsühholoogia




Kommentaarid (6)

laasoun profiilipilt
laasoun: Selgelt ja arusaadavalt kirjutatud ! Sain palju uusi ideid oma essee koostamiseks. Tänan.
20:04 08-12-2011
cooky profiilipilt
cooky: Väga hea essee ja sain paar mõtet oma töö jaoks.
13:54 09-12-2012
kohu profiilipilt
kohu: väga hea essee. sain mõtteid, millest kirjutada
21:34 03-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun